Menopausi etapid: premenopaus, perimenopaus, menopaus ja postmenopaus

Menopausi etapid on neli: premenopaus ehk viljakas iga, perimenopaus ehk üleminekuaeg, menopaus ehk viimane menstruatsioon ja postmenopaus ehk kogu sellele järgnev elu. Kolm neist on aastatepikkused ajajärgud, menopaus aga üksainus päev, mille saab kindlaks teha alles 12 kuud hiljem. Enamikul naistest jääb see päev 45. ja 55. eluaasta vahele.

See ülevaade käib etapid järjest läbi ja keskendub sellele, mis neid üksteisest eristab; sümptomite ja leevenduse üksikasjad on kirjas eraldi juhendites. Juttu tuleb tsükli ja hormoonide muutustest, etappide kestusest, menopausi kinnitamisest, postmenopausi mõjust luudele ja limaskestadele ning sellest, mille järgi oma etappi ära tunda.

Sisukord

1. Millised on menopausi etapid?
2. Mis on premenopaus?
3. Mis toimub perimenopausis?
4. Mis on menopaus ja kuidas see kinnitatakse?
5. Mis on postmenopaus?
6. Kuidas aru saada, millises etapis sa oled?
7. Mida igas etapis enda heaks teha saab?

Millised on menopausi etapid?

Menopausi etapid on alati samas järjekorras: premenopaus, perimenopaus, menopaus ja postmenopaus. Piirid nende vahel tõmbab menstruaaltsükkel, mitte vanus.

Arstid ja teadlased kirjeldavad etappe rahvusvahelise STRAW+10 liigituse järgi, milles 41 teadlast viiest riigist leppisid kokku 2011. aastal. See jagab täiskasvanud naise elu kolmeks faasiks – viljakas iga, üleminek ja postmenopaus – ning võtab nullpunktiks viimase menstruatsiooni. Kui kuuled kolmest etapist, on tavaliselt välja jäetud premenopaus; nelja etapi puhul on see kaasa loetud.

Etappide taga on kahe hormooni muutused. Östrogeen on peamine naissuguhormoon, mida toodavad munasarjad. FSH ehk folliikuleid stimuleeriv hormoon on ajuripatsi signaal, mis käsib munasarjadel töötada: mida nõrgemalt munasarjad vastavad, seda kõrgemale FSH tõuseb.

Etapp	Mis toimub tsükliga	Mis toimub hormoonidega	Kui kaua kestab
Premenopaus (viljakas iga)	korrapärane; lõpuaastatel võivad tsüklid veidi lüheneda	lõpuaastatel hakkab FSH tõusma	esimesest menstruatsioonist üleminekuni
Varane perimenopaus	järjestikuste tsüklite pikkus erineb vähemalt seitsme päeva võrra	FSH on kõrgem ja kõigub	SWAN-i uuringus tüüpiliselt 1,7–5,1 aastat
Hiline perimenopaus	kahe menstruatsiooni vahele jääb vähemalt 60 päeva	hormoonitase kõigub kõige rohkem; FSH on kord kõrge (üle 25 IU/l), kord tavapärane	keskmiselt 1–3 aastat
Menopaus	viimane menstruatsioon	–	üks päev; kinnitub 12 kuu pärast
Varane postmenopaus	menstruatsiooni ei ole	FSH tõuseb ja östrogeen langeb veel umbes kaks aastat, siis tase püsib	umbes 5–8 aastat, arvates viimasest menstruatsioonist
Hiline postmenopaus	menstruatsiooni ei ole	östrogeenitase püsib madal, muutused on väikesed	elu lõpuni

Üks piir on ootamatu: perimenopaus ei lõpe viimase menstruatsiooniga, vaid aasta hiljem, sest alles siis on selge, et see menstruatsioon jäi viimaseks. Tabelis toodud kestused on keskmised ja üleminek ühest etapist teise on sujuv.

Mida need muutused enesetundele tähendavad ja kuidas vaevusi leevendada, on koondatud menopausi põhijuhendisse.

Mis on premenopaus?

Premenopaus on viljakas iga enne üleminekut: tsükkel on korrapärane ja üleminekuea sümptomeid ei ole. Sõnal on ka argikeelne tähendus, mille tõttu seda aetakse sageli perimenopausiga segi – seda segadust selgitab eraldi lugu sellest, mis on premenopaus.

Rahvusvahelises liigituses lõpeb viljakas iga ajajärguga, mida nimetatakse hiliseks viljakaks eaks. Tsükkel on siis endiselt korrapärane, kuid viljakus hakkab langema ja tsüklid võivad jääda veidi lühemaks. Vereanalüüsis hakkab FSH tõusma juba enne, kui tsüklis on midagi näha.

Teravat joont premenopausi ja perimenopausi vahel seega ei ole. Piir on ületatud siis, kui tsüklite pikkus hakkab püsivalt kõikuma.

Mis toimub perimenopausis?

Perimenopausis muutub munasarjade töö ebaühtlaseks: see etapp algab tsükli pikkuse kõikumisega ja lõpeb 12 kuud pärast viimast menstruatsiooni. Eesti Naistearstide Seltsi 2021. aasta ravijuhend märgib, et sama aega nimetatakse ka klimakteeriumiks või üleminekueaks.

Liigitus jagab perimenopausi kaheks pooleks, mida saab kalendrist ise jälgida:

• Varane perimenopaus. Järjestikuste tsüklite pikkus erineb vähemalt seitsme päeva võrra ja see kordub kümne tsükli jooksul. Näiteks järgneb 26-päevasele tsüklile 34-päevane.
• Hiline perimenopaus. Kahe menstruatsiooni vahele jääb vähemalt 60 päeva. Hormoonitase kõigub nüüd kõige rohkem ja paljud tsüklid jäävad ovulatsioonita. Kuumahood on liigituse järgi kõige tõenäolisemad just sel ajal ja kahel esimesel aastal pärast viimast menstruatsiooni.

Kui kaua perimenopaus kestab, sõltub kõige rohkem sellest, millal see algab. Ameerika Ühendriikide SWAN-i uuringus pidasid 1 145 naist aastatel 1996–2006 iga päev menstruatsioonikalendrit. Tulemus on mediaan: pooltel naistest kestis üleminek vähem, pooltel kauem.

Naistel, kelle üleminek algas 42–45-aastaselt, kestis see viimase menstruatsioonini 8,6 aastat. Neil, kellel see algas pärast 49. eluaastat, 4,4 aastat.

Need arvud sobivad kokku sageli nimetatud vahemikuga neli kuni kaheksa aastat; perimenopausi hulka loetakse lisaks aasta pärast viimast menstruatsiooni. Pooltel uuringus osalenutest oli üleminek alanud umbes 47. eluaastaks.

Rasestuda saab perimenopausis endiselt. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab rasestumisvastast kaitset seni, kuni menstruatsiooni ei ole olnud 12 järjestikust kuud.

Selle aja sümptomid ja nende leevendamise võimalused on põhjalikult lahti kirjutatud perimenopausi juhendis.

Mis on menopaus ja kuidas see kinnitatakse?

Menopaus on viimane menstruatsioon – üks päev, mitte ajajärk. Kuna ühegi menstruatsiooni kohta ei saa ette öelda, et see jääb viimaseks, kinnitatakse menopaus tagantjärele, kui sellest on möödunud 12 kuud.

Eesti ravijuhendi järgi on keskmine menopausi vanus 50–51 aastat ja Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel jõuab enamik naisi selleni 45. ja 55. eluaasta vahel. Mis seda vanust nihutab, selgitab ülevaade millal algab menopaus.

Üle 45-aastasel naisel ei ole perimenopausi ega menopausi kinnitamiseks enamasti analüüse vaja. Ravijuhendi järgi piisab sümptomitest: menstruatsioonid on ebaregulaarsed ja esinevad kuumahood või ei ole menstruatsiooni olnud 12 kuud. Kui pilt on ebaselge, võib arst määrata FSH taseme; munasarjade varu ammendumisele viitab näit 25 IU/l või rohkem kahel korral kuuajase vahega.

Kaks olukorda kulgevad teisiti:

• Varane menopaus saabub enne 45. eluaastat; kui munasarjade talitlus lakkab enne 40. eluaastat, nimetab ravijuhend seda enneaegseks munasarjade puudulikkuseks. Mõlemal juhul on põhjust pöörduda arsti poole – loe lähemalt, mida tähendab varajane menopaus.
• Indutseeritud ehk meditsiiniliselt esile kutsutud menopaus tekib munasarjade eemaldamise, keemia- või kiiritusravi järel. Perimenopaus võib siis jääda lühikeseks või puududa.

Mis on postmenopaus?

Postmenopaus on kogu elu pärast menopausi. Eesti ravijuhendi määratluses algab see 12 kuud pärast viimast menstruatsiooni ja hõlmab juhendi hinnangul 30–40 eluaastat. Rahvusvaheline liigitus loeb aastaid juba viimasest menstruatsioonist ja jagab postmenopausi kaheks.

Varane postmenopaus: esimesed viis kuni kaheksa aastat

Varases postmenopausis ei ole hormoonitase veel paigas: FSH tõuseb ja östrogeen langeb veel umbes kaks aastat pärast viimast menstruatsiooni ning alles siis jääb tase püsima. Kogu varase postmenopausi pikkuseks hindab liigitus viis kuni kaheksa aastat.

Sümptomid ei kao koos menstruatsiooniga. SWAN-i uuringus kestsid sagedased kuumahood ja öine higistamine kokku mediaanina 7,4 aastat ning jätkusid pärast viimast menstruatsiooni mediaanina 4,5 aastat.

Viimase menstruatsiooni ümber on ka luukadu kõige kiirem. SWAN-i luutiheduse mõõtmistes algas see aasta enne viimast menstruatsiooni ja aeglustus kaks aastat pärast seda. Kümne jälgimisaasta jooksul vähenes nimmelülide luutihedus keskmiselt 10,6%, millest 7,4 protsendipunkti kadus nende kolme aastaga.

Hiline postmenopaus: tähelepanu limaskestadele, luudele ja südamele

Hilises postmenopausis hormoonitase enam oluliselt ei muutu, kuid madala östrogeenitaseme mõju annab end rohkem tunda. STRAW+10 järgi sagenevad sel ajal tupekuivus ning kuse- ja suguteede limaskesta õhenemine.

Ravijuhend nimetab seda menopausaalseks urogenitaalseks sündroomiks: kuivus, põletus- ja ärritustunne, valu vahekorra ajal, sage urineerimistung ja korduvad kuseteede põletikud. Leevenduseks kasutatakse juhendi järgi tuppe manustatavat östrogeeni, mida arst võib määrata mis tahes vanuses.

Maailma Terviseorganisatsioon toob välja veel kaks muutust. Naiste eelis meeste ees südame-veresoonkonnahaiguste osas kaob pärast menopausi järk-järgult ning luutiheduse vähenemine suurendab osteoporoosi ehk luuhõrenemise ja luumurdude riski.

Üks reegel kehtib kogu postmenopausi kohta: iga veritsus pärast menopausi vajab arsti kontrolli, ka siis, kui see on napp ja ühekordne.

Kuidas aru saada, millises etapis sa oled?

Oma etapi tunned kõige kindlamalt ära menstruatsioonikalendri, mitte vanuse ega üksiku vereanalüüsi järgi. Rahvusvaheline etapiliigitus ei kasuta vanust tunnusena üldse: kaks sama vana naist võivad olla eri etappides.

Pane iga menstruatsiooni alguskuupäev kirja ja võrdle tsüklite pikkust:

1. Tsüklid on enam-vähem ühepikkused – premenopaus.
2. Järjestikuste tsüklite pikkus erineb korduvalt vähemalt seitsme päeva võrra – varane perimenopaus.
3. Vahele on jäänud vähemalt 60 päeva – hiline perimenopaus.
4. Menstruatsiooni ei ole olnud 12 kuud – menopaus on möödas ja postmenopaus alanud.

Kalender ei aita, kui menstruatsioone ei ole muul põhjusel või kui veritsust juhib ravim:

• hormonaalne rasestumisvastane vahend, sealhulgas hormoonspiraal, muudab veritsust ise;
• kui emakas või emaka limaskest on eemaldatud, saab etappi liigituse järgi hinnata ainult hormoonide põhjal ning üksik FSH või östradiooli ehk östrogeeni põhivormi näit võib eksitada;
• polütsüstiliste munasarjade sündroomi korral on tsükkel ebakorrapärane ka muul põhjusel.

Sümptomite järgi hindamiseks on eraldi juhend kuidas aru saada, kas oled menopausis. Millal hormoonide määramisest kasu on ja mida näidud tähendavad, loe ülevaatest menopausi analüüsid.

Mida igas etapis enda heaks teha saab?

Etapp ütleb, millele tasub parajasti tähelepanu pöörata: perimenopausis tsüklile ja sümptomitele, postmenopausis luudele, südamele ja limaskestadele. Eesti ravijuhendi kokkuvõtte järgi on üleminekuiga normaalne periood iga naise elus ja kulgeb enamasti tõsiste sümptomiteta. Nõustamine peaks siiski hõlmama südame-veresoonkonna riske, luude ja vaimset tervist ning sõeluuringutel osalemist.

• Premenopausi lõpuaastad. Hakka tsüklit kirja panema, et hiljem oleks, millega võrrelda. Kui suitsetad, on loobumiseks põhjust juurde: SWAN-i uuringus algas suitsetajatel üleminek üle aasta varem kui mittesuitsetajatel.
• Perimenopaus. Jätka rasestumisvastast kaitset ning märgi üles ka uni, kuumahood ja meeleolu. Kui vaevused segavad igapäevaelu, räägi arstiga – ravi alustamiseks ei pea menstruatsioonide lõppu ootama.
• Varane postmenopaus. Luukadu on kõige kiirem viimase menstruatsiooni ümber, seega loevad liikumine ja täisväärtuslik toit just nüüd. Küsi arstilt, kas sinu riskitegurite juures on põhjust luutihedust mõõta.
• Hiline postmenopaus. Ära jäta tupekuivust ega kuseteede vaevusi enda teada: need muutuvad aastatega pigem sagedasemaks ja on ravitavad. Käi sõeluuringutel.

Kuumahoogude leevendamisel on ravijuhendi järgi esmavalik hormoonasendusravi ehk arsti määratud östrogeen, vajaduse korral koos kollaskehahormooniga. Selle sobivuse otsustab arst koos naisega. Taimsete preparaatide kohta ütleb sama juhend, et mõned neist võivad kuumahooge leevendada, kuid toime on võrdne platseeboga ning nende kvaliteet ja koostis ei ole standarditud.

Osa naisi eelistab kergemate vaevuste korral siiski alustada hormoonivabast toest. Menovera Menopause Relief on 12 koostisosaga hormoonivaba toidulisand naistele, kes soovivad üleminekuaastatel proovida looduslikku lähenemist enne hormoonasendusravi kaalumist.

Toidulisand etappe ei lühenda ega nihuta ning arsti nõu ei asenda. See on mõeldud täiskasvanud naistele, mitte rasedatele ega imetavatele.

Korduma kippuvad küsimused

Mitu etappi menopausil on, kas kolm või neli?

Mõlemad vastused on õiged, loendatakse lihtsalt eri moodi. Rahvusvaheline STRAW+10 liigitus jagab täiskasvanud naise elu kolmeks faasiks: viljakas iga, üleminek ja postmenopaus. Igapäevases kirjelduses nimetatakse tavaliselt perimenopausi, menopausi ja postmenopausi ning lisatakse sageli neljandana premenopaus ehk viljakas iga enne üleminekut. Menopausi etapid on seega samad, erineb vaid see, kust lugemist alustatakse.

Millises etapis on sümptomeid kõige rohkem?

Rahvusvahelise STRAW+10 liigituse järgi on kuumahood kõige tõenäolisemad hilises perimenopausis ja kahel esimesel aastal pärast viimast menstruatsiooni ehk ajal, mil hormoonitase muutub kõige kiiremini. SWAN-i uuringus jätkusid sagedased kuumahood pärast viimast menstruatsiooni mediaanina 4,5 aastat. Tupekuivus ja kuseteede vaevused käituvad vastupidi: need sagenevad alles hilises postmenopausis.

Kas perimenopausis saab veel rasestuda?

Jah. Perimenopausis jääb osa tsükleid ovulatsioonita, kuid mitte kõik, seega on rasestumine võimalik ka siis, kui menstruatsioonide vahele jääb mitu kuud. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab soovimatu raseduse vältimiseks jätkata rasestumisvastast kaitset seni, kuni menstruatsiooni ei ole olnud 12 järjestikust kuud. Pärast menopausi ei ole rasedus ilma viljatusravita tõenäoline.

Kas vereanalüüs näitab, millises etapis ma olen?

Enamasti mitte. Rahvusvahelise etapiliigituse kirjelduses on FSH hilises perimenopausis kord menopausile omaselt kõrge, kord viljaka ea tasemel, mistõttu üksik proov võib eksitada. Eesti ravijuhendi järgi pannakse üle 45-aastasel naisel diagnoos sümptomite põhjal ja FSH määratakse siis, kui pilt on ebaselge. Kõige rohkem ütleb menstruatsioonikalender.

Kui kaua postmenopaus kestab?

Postmenopaus kestab elu lõpuni. Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhendi hinnangul tähendab see naisele 30–40 eluaastat pärast viljaka ea lõppu. Esimesed viis kuni kaheksa aastat on varane postmenopaus, mil hormoonitase alles paika loksub ja kuumahood võivad jätkuda. Sealt edasi algab hiline postmenopaus, mil tähelepanu vajavad eelkõige luud, süda ja limaskestad.

Kas menopaus võib tulla ilma perimenopausita?

Võib, kui munasarjade töö lõpeb järsku. Ravijuhend nimetab seda indutseeritud menopausiks: menstruatsioonid jäävad lõplikult ära operatsiooni, keemia- või kiiritusravi järel. Kui eemaldatakse mõlemad munasarjad, jääb järkjärguline üleminek vahele ja sümptomid võivad alata korraga. Loomulik menopaus saabub seevastu pärast perimenopausi, mis kestis SWAN-i uuringus olenevalt algusvanusest tüüpiliselt 4,4–8,6 aastat.

Kokkuvõte

Menopausi etapid järgnevad üksteisele kindlas järjekorras: premenopaus, perimenopaus, menopaus ja postmenopaus. Piirid tõmbab menstruaaltsükkel – seitsmepäevane kõikumine, 60-päevane vahe ja 12 kuud ilma menstruatsioonita –, mitte vanus ega üksik vereanalüüs.

Perimenopaus kestab seda kauem, mida varem see algab, ja lõpeb alles aasta pärast viimast menstruatsiooni. Postmenopaus kestab aastakümneid: esimestel aastatel hormoonitase alles tasakaalustub ja luutihedus väheneb kiiremini kui hiljem, edaspidi vajavad tähelepanu limaskestad, luud ja süda.

Pane oma tsükkel kirja, et teada, kus sa oled, ja räägi arstiga, kui vaevused segavad elu või kui pärast menopausi tekib veritsus.

Hormoonivaba tugi üleminekuaastateks

Kui otsid üleminekuaastateks hormoonivaba tuge, tutvu Menoveraga – 12 koostisosaga looduslik toidulisand naistele perimenopausis ja menopausis.

Allikad

1. Harlow SD, Gass M, Hall JE, et al. (2012). Executive summary of the Stages of Reproductive Aging Workshop + 10: addressing the unfinished agenda of staging reproductive aging. Menopause 19(4):387–395. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3340903/
2. Eesti Naistearstide Selts (2021). Hormoonravi peri- ja postmenopausis. Ravijuhend, versioon 05. https://www.ens.ee/ravijuhendid/gynekoloogia/hormoonravijuhend-peri-ja-postmenopausis/download
3. World Health Organization (2024). Menopause. Fact sheet. https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/menopause
4. Paramsothy P, Harlow SD, Nan B, et al. (2017). Duration of the menopausal transition is longer in women with young age at onset: the multiethnic Study of Women's Health Across the Nation. Menopause 24(2):142–149. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5266650/
5. Avis NE, Crawford SL, Greendale G, et al. (2015). Duration of menopausal vasomotor symptoms over the menopause transition. JAMA Internal Medicine 175(4):531–539. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4433164/
6. Greendale GA, Sowers M, Han W, et al. (2012). Bone mineral density loss in relation to the final menstrual period in a multiethnic cohort: results from the Study of Women's Health Across the Nation (SWAN). Journal of Bone and Mineral Research 27(1):111–118. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3378821/