Menopaus ja pearinglus: miks pea ringi käib ja mis aitab

Menopaus ja pearinglus käivad sageli koos, kuid põhjus on harva ainult hormoonides. Jaapani menopausikliiniku uuringus tundis pearinglust vähemalt kord nädalas 35,7% üleminekueas naistest — ja kõige tugevam üksik ennustaja ei olnud östrogeen, vaid ärevus.¹

Kui sa seda praegu otsid, siis tõenäoliselt sellepärast, et pea käib ringi ja sa ei tea, kas see on ohtlik. Enamasti ei ole. Allpool on kirjas, mis vahe on kolmel erineval tüübil, miks östrogeeni langus tasakaalu mõjutab, millal põhjus ei ole menopaus ja mis päriselt aitab.

Kas menopaus võib põhjustada pearinglust?

Jah, kuid mitte nii otse nagu kuumahood. Pearinglus ei kuulu klassikaliste menopausi sümptomite hulka, mille kohta on aastakümnete pikkune tõendus — ja ometi on see üleminekueas sage.

Kõige täpsema pildi annab Terauchi töörühma 2018. aasta uuring ajakirjas BioPsychoSocial Medicine. Menopausikliinikus käivatest peri- ja postmenopausis naistest tundis pearinglust vähemalt kord nädalas 35,7%. Mitme teguri koosmõju arvestav analüüs leidis ainult ühe iseseisva ennustaja: ärevuse (kohandatud šansisuhe 1,14; 95% usaldusvahemik 1,08–1,20).¹

Kõige tugevam ennustaja üleminekueas ei olnud hormoonitase, vaid pingetase. See ei tähenda, et see tunne oleks „peas“ — see tähendab, et keha ja närvisüsteem on samas ringis.

Miks pinge ja tasakaalutunne teineteist toidavad, on lahti kirjutatud artiklis menopaus ja ärevus.

Sama uuringu järgi olid vaevust tundvad naised ka noorema eaga, kõrgema kehamassiindeksi ja kõrgema vererõhuga ning liikusid vähem.¹ Tegureid on korraga mitu — ja peaaegu kõik neist on mõõdetavad. Kus see sümptom menopausi üldpildis paikneb, on kirjas eraldi ülevaates.

Millist pearinglust sa tegelikult tunned?

Pearinglus ei ole üks sümptom, vaid vähemalt kolm erinevat tunnet, millel on erinevad põhjused ja erinevad lahendused. Ühendkuningriigi riikliku tervishoiuteenistuse (NHS) patsiendijuhend eristab eraldi pöörlemistunnet — „tunnet, nagu pöörleksid sina või su ümbrus“ — ja uimasust ehk minestuse-eelset tunnet.²

Kui pead ainult ühe asja siit meelde jätma, siis selle: tüüp ütleb sulle, kust põhjust otsida.

Mida sa tunned	Mis see tõenäoliselt on	Kust põhjust otsida
Tuba pöörleb, tunne kestab sekundeid kuni minuteid ja algab pea asendi muutmisel	Asendipearinglus (BPPV)	Sisekõrv
Silme ees läheb mustaks, kõrvus kohiseb, tunne tuleb püsti tõustes	Uimasus, minestuse-eelne tunne	Vererõhk, veresuhkur, rauavaegus
Jalad on ebakindlad ja kõnnak kõikuv, aga miski ei pöörle	Tasakaaluhäire	Ravimid, nägemine, närvisüsteem
Pidev hõljumistunne, mis süveneb poes või rahva seas	Püsiv ebakindlustunne	Ärevus, katkendlik uni

Iiveldus kuulub esimese rea juurde. Kui pea pöörleb päriselt, saadab sisekõrvast tulev vale signaal ajule sama sõnumi nagu mürgistus või merehaigus, ja iiveldus tuleb kaasa. Menopausi enda sümptomina esineb iiveldus üksinda harva — kui see tuleb, siis enamasti koos pöörlemistunde või migreeniga.

Miks östrogeeni langus tasakaalu mõjutab?

Östrogeen — munasarjades toodetav peamine naissuguhormoon — mõjutab ka sisekõrva, mitte ainult emakat ja luid. Sisekõrva tasakaaluelundis on östrogeeni retseptorid, mille hulk vanusega väheneb, ja östradiooli tase on korduva pöörlemistundega naistel mõõdetavalt madalam kui tervetel.³

Kõige selgem tõend on vanuseline jaotus. Ajakirjas Frontiers in Neurology avaldatud 2020. aasta ülevaate järgi esineb healoomulist asendipearinglust — rahvusvaheliselt BPPV, lühike pöörlemistunne pea asendi muutmisel — elu jooksul umbes 10% inimestest, kuid vanuses 40–60 haigestuvad naised sellesse 2–3,2 korda sagedamini kui mehed.³ Just sellesse vanusevahemikku jääb üleminekuiga.

Mehhanism ise on üllatavalt konkreetne:

• Sisekõrva tasakaaluelundis on otoliidid ehk pisikesed kaltsiumikristallid, mis annavad ajule teada, kummale poole pea on kaldu
• Östrogeen osaleb nende kristallide kaltsiumivahetuses
• Kui östrogeeni tase järsult langeb, häirub see vahetus ja kristalle võib sattuda valesse kohta — sealt tuleb pöörlemistunne
• Sama hormoonide langus kiirendab luukoe kadu ligikaudu kümme korda, ja madalam luutihedus käib BPPV-ga käsikäes³

See selgitab ka ühte tähelepanekut, mida sageli valesti tõlgendatakse: Taiwani rahvastiku-uuringus oli BPPV esinemine östrogeeni kasutavatel naistel märgatavalt madalam.³ See ei ole soovitus alustada hormoonasendusravi ehk östrogeeni ja progesterooni sisaldavat ravi tasakaaluhäirete pärast — sellel näidustusel seda ei määrata.

Millal ei ole pearingluse põhjus menopaus?

Sageli. Üleminekuiga langeb kokku eaga, mil mitu muud sama tunnet põhjustavat seisundit muutub tavaliseks — ja need kõik on vereanalüüsi või vererõhu mõõtmisega leitavad.

Kõige sagedamini vahele jääv põhjus on rauavaegus. NHS-i andmetel on tugev menstruatsioon üks kõige tavalisemaid rauavaegusaneemia põhjuseid naistel ja selle sümptomite hulka kuuluvad väsimus, südamekloppimine, peavalu ning õhupuudustunne.⁴ Perimenopausis muutub veritsus sageli tugevamaks, mitte nõrgemaks — mida pidada normaalseks ja mida mitte, on kirjas artiklis menopaus ja veritsus.

Muud sagedased põhjused, mis pole hormoonid:

• Ortostaatiline hüpotensioon ehk vererõhu langus püsti tõustes — kõige tüüpilisem hommikune uimasus²
• Kilpnäärme alatalitlus, mis algab samas eas ja annab sarnase väsimuse ja uimasuse
• Ravimid — vererõhu-, une- ja rahustavad ravimid on sagedased uimasuse tekitajad²
• Migreen, mis võib anda pöörlemistunnet ka ilma peavaluta
• Madal veresuhkur pikkade söögivahede korral²

Kui sellega käib kaasas südame pekslemine, tasub lugeda ka menopausi südamekloppimisest — need kaks tulevad sageli koos ja neil on osaliselt sama põhjus.

Pöördu arsti poole kohe, kui kaasneb üks neist märkidest: nõrkus või tuimus ühes kehapooles, kõne- või nägemishäire, äkiline ühepoolne kuulmislangus, tugev peavalu, korduv minestamine või valu rinnus.² Ühekordne kerge episood ei vaja kiirabi. Korduv või seletamatu peapööritus vajab alati vereanalüüsi ja vererõhu mõõtmist, mitte oletamist.

Mis menopausiaegse pearingluse vastu aitab?

Kõige rohkem aitab see, kui põhjus üles otsida ja ravida just seda — mitte „pearinglust“ üldiselt. Kuni põhjus selgub, on NHS-i esmased soovitused lihtsad:²

• hoia vedelikutasakaalu
• tõuse istest ja lamamisest aeglaselt
• väldi järske pealiigutusi
• heida pöörlemise ajal pikali, kuni see möödub

BPPV puhul on tõenduspõhine ravi mehaaniline, mitte keemiline: arsti või füsioterapeudi tehtavad asendimanöövrid viivad kristallid tagasi õigesse kohta, ja sageli piisab ühest korrast.

Üks number loeb Eestis eriti. Ajakirjas Neurology avaldatud 2020. aasta juhuslikustatud uuringus jälgiti 957 korduva BPPV-ga inimest. Need, kelle vere D-vitamiini tase oli alla 20 ng/ml, said aasta jooksul 400 IU D-vitamiini ja 500 mg kaltsiumi kaks korda päevas.

Kordumiste arv langes neil 1,10-lt 0,83-le inimaasta kohta ehk 24%. Neil, kelle algtase oli alla 10 ng/ml, oli langus 45%.⁵

Uuringu piir oli 20 ng/ml ehk 50 nmol/l. Tartu Ülikooli teadlaste 367 eestlast hõlmanud uuringus jäi talvel — jaanuarist märtsini — allapoole täpselt seda piiri 73% inimestest.⁶

See ei tähenda, et D-vitamiin oleks lahendus. See tähendab, et kui sul on korduv BPPV ja sa elad 59. laiuskraadil, on D-vitamiini taseme mõõtmine odav ja mõistlik samm. Sama kehtib hemoglobiini, ferritiini ja kilpnäärme kohta.

Kui otsid igapäevast hormoonivaba tuge üleminekuea sümptomitele laiemalt, siis Menovera Menopause Relief on hormoonivaba, 12 koostisosaga toidulisand naistele, kes soovivad proovida looduslikku lähenemist enne hormoonasendusravi kaalumist. Valemis on D3-vitamiini 2000 IU päevas, mis toetab luude tervist ja immuunsüsteemi normaalset talitlust.

Toidulisand on siin täiendus, mitte asendus põhjuse väljaselgitamisele. Kui kasutad vererõhu-, kilpnäärme- või rahustavaid ravimeid, aruta iga toidulisandi kasutamist enne raviarstiga.

Korduma kippuvad küsimused

Kas menopaus võib põhjustada iiveldust?

Iiveldus üksinda on menopausi sümptomina harv. Enamasti tuleb see koos päris pöörlemistundega: kui sisekõrv saadab ajule vale liikumissignaali, reageerib keha samamoodi nagu merehaiguse korral. Teine sage põhjus on migreen, mis üleminekueas sageneb. Kui iiveldus kestab nädalaid ilma pearingluseta, lase end arstil vaadata.

Kas kuumahoog võib pearinglust vallandada?

Jah. Kuumahoo ajal laienevad nahaveresooned ja vererõhk võib lühiajaliselt langeda, mis annab uimasuse ja ebakindla tunde. Tüüpiliselt kestab see kuni paar minutit ja möödub koos hooga. Kui see tuleb hoost sõltumatult või kestab kauem, tasub kontrollida vererõhk ja vereanalüüsid.

Kui kaua menopausiaegne pearinglus kestab?

Kestus sõltub põhjusest, mitte menopausist. BPPV hood kestavad sekundeid kuni minuteid ja taanduvad sageli nädalatega või ühe asendimanöövriga, samas kui vererõhust või rauavaegusest tingitud uimasus kaob koos põhjuse korrigeerimisega. Pinge ja unepuudusega seotud hõljumistunne taandub aeglasemalt. Head uuringut keskmise kestuse kohta avaldatud ei ole.

Kas pearinglus võib olla esimene perimenopausi märk?

See on võimalik, aga nõrk märk. Perimenopausi kõige usaldusväärsem esimene tunnus on tsükli muutumine — vahemik lüheneb, pikeneb või veritsus muutub. Pearinglus üksinda viitab palju sagedamini vererõhule, rauavaegusele või sisekõrvale. Kui see algas koos tsüklimuutuste, unehäirete ja kuumahoogudega, on üleminekuiga tõenäoline seletus.

Kas hormoonasendusravi aitab pearingluse vastu?

Otsest tõendust selle kohta ei ole. Taiwani rahvastiku-uuringus oli BPPV esinemine östrogeeni kasutavatel naistel madalam, mis sobib kokku östrogeeni rolliga sisekõrvas, kuid see on kaudne seos, mitte ravitulemus. Hormoonasendusravi määratakse kuumahoogude, öise higistamise ja muude näidustuste alusel — pearinglus üksinda ei ole põhjus seda alustada.

Kokkuvõte

Pearinglus on üleminekuea sümptom, mille põhjus on enamasti leitav — ja see on hea uudis. Östrogeeni langus mõjutab päriselt sisekõrva tasakaaluelundit ja seletab, miks BPPV tabab 40–60-aastaseid naisi kaks kuni kolm korda sagedamini kui mehi.

Kolm asja tasub kaasa võtta. Esiteks: tüüp ütleb, kust põhjust otsida — pöörlemine viitab sisekõrvale, uimasus vererõhule või rauale, hõljumine pingele ja unele. Teiseks: rauavaegus, kilpnääre, vererõhk ja D-vitamiin on kõik mõõdetavad, seega tasub need ära kontrollida. Kolmandaks: nõrkus, kõnehäire, ühepoolne kuulmislangus või minestamine ei ole midagi, mida menopausi arvele kirjutada.

Kui otsid igapäevast hormoonivaba tuge üleminekueaks, tutvu Menoveraga.

Allikad

1. Terauchi M. jt (2018). Dizziness in peri- and postmenopausal women is associated with anxiety: a cross-sectional study. BioPsychoSocial Medicine, 12(1). https://bpsmedicine.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13030-018-0140-1
2. NHS. Dizziness. https://www.nhs.uk/conditions/dizziness/
3. Jeong S-H. (2020). Benign Paroxysmal Positional Vertigo Risk Factors Unique to Perimenopausal Women. Frontiers in Neurology, 11:589605. https://www.frontiersin.org/journals/neurology/articles/10.3389/fneur.2020.589605/full
4. NHS. Iron deficiency anaemia. https://www.nhs.uk/conditions/iron-deficiency-anaemia/
5. Jeong S-H. jt (2020). Prevention of benign paroxysmal positional vertigo with vitamin D supplementation: a randomized trial. Neurology. https://www.neurology.org/doi/10.1212/WNL.0000000000010343
6. Kull M. jt (2009). Seasonal variance of 25-(OH) vitamin D in the general population of Estonia, a Northern European country. BMC Public Health, 9:22. https://bmcpublichealth.biomedcentral.com/articles/10.1186/1471-2458-9-22

See artikkel on informatiivne ja ei asenda arsti nõu. Kui pearinglus kordub, süveneb või sellega kaasnevad nõrkus, kõne- või nägemishäired, kuulmislangus või minestamine, pöördu arsti poole.