Menopausi ei saa loodusliku tee pealt usaldusväärselt edasi lükata — selle algusaeg on suuresti geneetiliselt paika pandud ja keskmiselt jõuab naine menopausi umbes 51-aastaselt.
Menopausi edasilükkamine köidab paljusid, kuid elustiil suudab algust nihutada vaid mõne kuu kuni paari aasta võrra. Katsetatakse ka eksperimentaalset kirurgilist protseduuri, mis lubab menopausi aastate võrra edasi lükata — ent suurte mööndustega. Selles artiklis vaatame, mis menopausi aja tegelikult määrab, kui palju sa seda ise mõjutad ja miks tasub küsimus sageli ümber sõnastada.
Kas menopausi saab üldse edasi lükata?
Ei — praegu ei ole olemas ravimit ega meetodit, millega loomulikku menopausi (seisund, mis diagnoositakse tagantjärele, kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud) sihilikult ja märkimisväärselt edasi lükata. Menopausi aja määrab peamiselt geneetika ning kõige täpsem üksik ennustaja on see, mis vanuses jõudis menopausi sinu ema.
Keskmine menopausi vanus on umbes 51 aastat ja loomulik menopaus tekib ligikaudu 90%-l naistest vanuses 45–56 aastat. See tähendab, et suur osa ajastusest on paigas juba enne, kui sa sellele mõtlema hakkad. Menopausile eelneb tavaliselt mitmeaastane perimenopaus (üleminekuperiood, mil hormoonid kõiguvad ja tsükkel muutub ebaregulaarseks), nii et muutused algavad sageli juba 40ndate keskel.
Küsimus tõuseb sageli pealkirjadest, mis lubavad menopausi „edasi lükata“, kuid tegelikkuses viib see kahe eri asja juurde: kas saab muuta bioloogilist ajastust (väga vähe) või kas saab menopausi paremini läbida (üsna palju). Kui tunned huvi, millal see protsess algab, selgitab seda põhjalikumalt meie ülevaade sellest, millal menopaus algab, ning laiema pildi annab menopausi teemaleht. Alustame sellest, mis ajastust üldse juhib.
Mis määrab menopausi alguse aja?
Menopausi aja määrab eelkõige see, kui palju munarakke on munasarjades alles. Naine sünnib kindla munasarjade reserviga (munarakkude koguvaru, mis eluea jooksul ainult väheneb) — umbes ühe kuni kahe miljoni munarakuga, millest puberteediks on alles jäänud paarsada tuhat. Kui varu langeb teatud tasemeni, väheneb östrogeeni (peamine naissuguhormoon) tootmine ja menstruatsioon lakkab.
Kui suur see stardivaru on ja kui kiiresti see kulub, sõltub suuresti geenidest. Uuringute põhjal on menopausi vanus märkimisväärselt pärilik — sellepärast ongi ema menopausi vanus nii hea ennustaja. See on ka põhjus, miks bioloogilist ajastust on nii raske „üle kavaldada“: see on kirjutatud sinu munasarjade varusse juba enne sündi.
Osal naistest saabub menopaus tavapärasest tunduvalt varem. Kui see tekib enne 45. eluaastat, räägitakse varajasest menopausist, mille taga võivad olla geneetika, autoimmuunhaigused või meditsiiniline sekkumine, näiteks munasarjade eemaldamine või keemiaravi. Neid põhjuseid ei saa elustiiliga tagasi pöörata. Kogu teekonda algusest lõpuni kirjeldab meie menopausi etappide ülevaade.
Kas elustiil võib menopausi algust mõjutada?
Jah, kuid mõju on tagasihoidlik — mõõdetuna pigem kuudes ja üksikutes aastates kui aastakümnetes. Just neid tegureid peetakse tavaliselt silmas, kui räägitakse sellest, kuidas menopausi edasi lükata.
Suitsetamine on kõige selgemini tõestatud tegur, mis menopausi kiirendab. 2018. aastal ajakirjas PLOS Medicine avaldatud koondanalüüs, mis hõlmas 17 uuringut ja üle 207 000 naise, leidis, et suitsetavatel naistel on umbes kaks korda suurem risk enneaegseks menopausiks võrreldes mittesuitsetajatega. Suitsetajad jõuavad menopausi keskmiselt umbes 1–2 aastat varem, kuid suitsetamisest loobumine vähendab seda riski.
Toitumisel võib olla väike mõju vastupidises suunas. 2018. aastal Suurbritannia naiste kohortuuringus (Journal of Epidemiology & Community Health, 914 naist) seostati iga igapäevast portsjonit rasvast kala või värskeid kaunvilju (herned, oad) menopausi enam kui kolm aastat hilisema saabumisega.
Iga igapäevane portsjon rafineeritud süsivesikuid (valge pasta, riis) seostati aga umbes 1,5 aastat varasema menopausiga. Tegemist on seosega, mitte tõestatud põhjusliku mõjuga — kuid suund langeb kokku üldise tervisliku toitumise soovitusega.
Ka pikem rinnaga toitmine (7–12 kuud) on ajakirjas JAMA Network Open avaldatud uuringus seostatud väiksema varajase menopausi riskiga. Oluline on aga mõista piiri: ükski neist teguritest ei „peata“ menopausi ega lükka seda aastakümnete võrra edasi. Nende tegurite tegelik väärtus ei ole niivõrd menopausi edasilükkamine, kuivõrd üldine tervis, mis muudab ülemineku kergemaks.
Kas on olemas protseduur, mis menopausi edasi lükkab?
On üks eksperimentaalne kirurgiline protseduur, kuid see ei ole tõestatud ega Eestis kättesaadav. Just see protseduur andis 2019. aastal palju pealkirju: Suurbritannia kliinik ProFam pakkus munasarjakoe külmutamist, mille puhul eemaldatakse umbes 30-minutilise laparoskoopilise operatsiooniga tükk munasarjakudet, külmutatakse see ja siirdatakse hiljem tagasi, et taastada hormoonide tootmine.
Teoreetiline lubadus kõlas võimsalt: 25-aastaselt naiselt võetud kude võiks menopausi edasi lükata kuni 20 aastat, 40-aastaselt naiselt aga vaid umbes aasta. Protseduuri hind oli tollal 7000–12 000 eurot ja seda pakuti kuni 40-aastastele naistele.
Oluline on aga kontekst: 2019. aastaks oli selle läbinud vaid üheksa naist ja eksperdid nimetasid seda esialgu pigem elustiiliteenuseks kui tõestatud meditsiiniks. Pikaajalised andmed selle kohta, kas ja kui kaua siirdatud kude reaalselt menopausi edasi lükkab, puuduvad siiani. Seega ei ole tegemist Eesti naisele reaalse valikuga, vaid pigem uudiskünnist ületanud katsetusega.
Levinud on ka arusaam, et hormoonasendusravi (HAR — östrogeeni ja progesterooni, teise põhilise naissuguhormooni, asendamine ravimina) lükkab menopausi edasi. See ei vasta tõele: HAR leevendab sümptomeid ja asendab langevaid hormoone, kuid ei peata munasarjade vananemist ega lükka menopausi ennast edasi. Ravi muudab menopausi kogemust, mitte selle bioloogilist ajastust.
Kas edasilükkamise asemel tasub keskenduda millelegi muule?
Sageli on kasulikum küsida, kuidas menopausi hästi läbida, mitte kuidas seda edasi lükata. Menopaus on loomulik üleminek, mitte haigus, ja selle bioloogilist ajastust sa oluliselt ei muuda.
Küll aga saad mõjutada seda, kuidas sa end üleminekuajal tunned ja kui hästi kaitsed oma pikaajalist tervist. Pärast menopausi muutuvad olulisemaks luude ja südame tervis, mistõttu tasub näiteks Eesti oludes jälgida D-vitamiini taset, mis on meie laiuskraadil talvel paljudel naistel liiga madal.
Paljud naised otsivad sümptomite leevendamiseks hormoonivaba tuge — looduslikku alternatiivi hormoonasendusravile. Selles rollis ongi mõeldud Menovera Menopause Relief — 100% looduslik, hormoonivaba toidulisand naistele, kes soovivad enne hormoonravi kaalumist proovida loomulikku lähenemist.
See ei lükka menopausi edasi — ükski toidulisand seda ei tee —, kuid selle 12 taimset ja vitamiinset koostisosa on mõeldud toetama menopausiga kaasnevaid sümptomeid, nagu kuumahood, uni, meeleolu ja energia.
Teisisõnu: aja tagasikeeramise asemel tasub investeerida sellesse, et need aastad oleksid võimalikult head.
Korduma kippuvad küsimused
Mis vanuses menopaus tavaliselt algab?
Keskmine menopausi vanus on umbes 51 aastat ja enamikul naistel — ligikaudu 90%-l — saabub loomulik menopaus vanuses 45–56 aastat. Menstruatsiooni lõppemisele eelneb tavaliselt mitmeaastane perimenopausi periood, mille jooksul tsükkel muutub ebaregulaarseks. Täpne aeg on individuaalne ja sõltub suuresti pärilikkusest, seega annab ema menopausi vanus sageli hea aimduse.
Kas hormoonasendusravi lükkab menopausi edasi?
Ei. Hormoonasendusravi asendab langevaid östrogeeni ja progesterooni tasemeid ning leevendab sümptomeid, kuid ei peata munasarjade loomulikku vananemist. Menopaus — munasarjade talitluse lõppemine — toimub kehas endiselt, isegi kui sümptomid on ravi toel leebemad. Hormoonasendusravi muudab seega menopausi kogemust, mitte selle ajastust.
Kas rasedus või rasestumine lükkab menopausi edasi?
Otsest edasilükkamise meetodit rasedusest ei ole, kuigi mõned uuringud seostavad rohkemat sünnitatud laste arvu ja pikemat rinnaga toitmist veidi hilisema menopausiga. Erinevus on väike ja seda ei saa kasutada menopausi ajastuse teadliku juhtimise vahendina. Rasestumine perimenopausis on samuti endiselt võimalik, kuni menstruatsioon pole täielikult lõppenud.
Kas suitsetamine kiirendab menopausi?
Jah. Suitsetamine on kõige selgemalt tõestatud elustiilitegur, mis menopausi kiirendab: suitsetajad jõuavad menopausi keskmiselt umbes 1–2 aastat varem ja neil on ligikaudu kaks korda suurem risk enneaegseks menopausiks. Suitsetamisest loobumine vähendab seda riski, mis on üks käegakatsutav põhjus, miks loobumine menopausieelses eas end ära tasub.
Kas toidulisandid võivad menopausi edasi lükata?
Ükski toidulisand ei ole tõestatult võimeline loomulikku menopausi edasi lükkama. Taimsed toidulisandid, näiteks fütoöstrogeene (taimsed ühendid, mis toimivad kehas nõrga östrogeeni sarnaselt) sisaldavad tooted, on mõeldud menopausi sümptomite toetamiseks, mitte selle ajastuse muutmiseks. Kui otsid loomulikku tuge sümptomitele, vali toode selle koostise ja eesmärgi järgi, mitte lubaduse järgi aega edasi lükata.
Kokkuvõte
Loomulikku menopausi ei saa usaldusväärselt edasi lükata — selle aja määrab suuresti geneetika ja keskmiselt saabub menopaus umbes 51-aastaselt. Elustiil, eelkõige suitsetamisest hoidumine ja tervislik toitumine, võib ajastust õrnalt nihutada, kuid mõõdetuna kuudes ja üksikutes aastates, mitte aastakümnetes. Eksperimentaalne munasarjakoe protseduur jääb esialgu tõestamata ja Eestis kättesaamatuks.
Kõige kasulikum on suunata tähelepanu sellele, kuidas menopausi hästi läbida ja pikaajalist tervist hoida. Kui soovid selleks looduslikku tuge, tutvu Menoveraga — hormoonivaba abi menopausi sümptomite leevendamiseks.
Allikad
- Dunneram, Y. jt (2018). Dietary patterns and age at natural menopause. Journal of Epidemiology & Community Health. https://jech.bmj.com/content/72/8/733
- Zhu, D. jt (2018). Relationships between intensity, duration, cumulative dose, and timing of smoking with age at menopause: koondanalüüs 17 uuringust. PLOS Medicine. https://journals.plos.org/plosmedicine/article?id=10.1371/journal.pmed.1002704
- Langton, C. R. jt (2020). Association of breastfeeding and other reproductive factors with early natural menopause. JAMA Network Open. https://jamanetwork.com/journals/jamanetworkopen/fullarticle/2758901
- UCLA Health (2023). Is it possible to delay menopause? https://www.uclahealth.org/news/article/it-possible-delay-menopause
- Postimees Tervis (2019). Uus protseduur võib menopausi kuni 20 aastat edasi lükata. https://tervis.postimees.ee/6747003/uus-protseduur-voib-menopausi-kuni-20-aastat-edasi-lukata