Menopausi teised taimsed abilised: lagrits, sidrunmeliss, roheline tee

Menopausi teised taimsed abilised on taimed, mida kasutatakse üleminekuea vaevuste puhul tuntumate taimsete östrogeenide kõrval — nende seas lagritsajuur, sidrunmeliss ja roheline tee. Tõendus on kõigi kolme kohta tagasihoidlik. Lagritsajuur vähendas ühes 90 naisega uuringus kuumahoogude sagedust umbes kuuendiku võrra. Sidrunmelissi on une puhul uuritud koos palderjaniga ning roheline tee langetas veidi üldkolesterooli, kuid kaalu ei mõjutanud.

See ülevaade keskendub ainult neile kolmele taimele. Taimseid östrogeene käsitleme eraldi ülevaadetes; salveid, kobar-lursslille ja naistepuna see artikkel ei hinda. Allpool on iga taime kohta kirjas, mida uuringud näitavad, millises vormis ja kui kaua seda kasutada, kellele see ei sobi ning milline on nende koht mitme koostisosaga toidulisandis.

Sisukord

1. Millised on menopausi teised taimsed abilised?
2. Kas lagritsajuur aitab menopausi kuumahoogude vastu?
3. Lagritsajuure tee, ekstrakt, kapslid, pulber ja siirup: mis vahet on?
4. Kas sidrunmeliss toetab und ja rahulikumat meelt?
5. Mida annab roheline tee üleminekueas?
6. Kuidas need taimed mitme koostisosaga toidulisandisse sobivad?

Millised on menopausi teised taimsed abilised?

Menopausi teised taimsed abilised on selles ülevaates lagritsajuur, sidrunmeliss ja roheline tee — kolm taime, mida kohtab üleminekuea toidulisandite koostises, kuid millest räägitakse harvem kui taimsetest östrogeenidest.

Fütoöstrogeenid on taimsed ühendid, mis seonduvad nõrgalt östrogeeni ehk peamise naissuguhormooni retseptoritega; kogu rühmast annab ülevaate artikkel fütoöstrogeenid. Need kolm taime sellesse rühma päriselt ei mahu: lagritsajuures on küll fütoöstrogeene, kuid sidrunmelissi ja rohelist teed kasutatakse hoopis muul põhjusel.

Taim	Mille puhul on uuritud	Mida uuringud näitavad	Peamine ettevaatus
Lagritsajuur (Glycyrrhiza glabra)	kuumahood	üks platseebokontrolliga uuring (90 naist, 8 nädalat): hoogude sagedus vähenes umbes kuuendiku võrra ja taastus pärast kuuri lõppu	vererõhk ja kaalium; mitte üle 4 nädala järjest
Sidrunmeliss (Melissa officinalis)	uni ja kerge pinge	pikaajaline traditsiooniline kasutus; üleminekueas uuritud koos palderjaniga (100 naist): uni paranes	kõrvaltoimetest ei ole teatatud; üle 2 nädala püsiva vaevusega arsti juurde
Roheline tee (Camellia sinensis)	kolesterool, kaal, veresuhkur	seitsme uuringu koondanalüüs: üldkolesterool langes veidi, kaal ei muutunud	joogina üldiselt ohutu; suures annuses ekstraktid võivad koormata maksa

Euroopa Ravimiamet käsitleb neist kahte traditsioonilise taimse ravimina, kuid kumbagi mitte üleminekuea vaevuste puhul. Lagritsajuure monograafias — nii nimetatakse ameti kinnitatud kokkuvõtet ühe ravimtaime kasutamisest — on näidustusteks seedevaevused ja külmetusköha. Melissilehe kokkuvõttes on nendeks kerge stress, uni ja kerged seedehäired.

Samas loetelus nimetatakse sageli veel kahte taime: mungapipar ja dong quai on kumbki omaette teema ja saavad eraldi ülevaate.

Sama kehtib ühe köögist tuttava taime kohta. Ingver menopausis on eraldi artikli teema, sest ingverit kasutatakse traditsiooniliselt hoopis seedimise ja liigeste heaks.

Kas lagritsajuur aitab menopausi kuumahoogude vastu?

Ühes platseebokontrolliga uuringus vähendas lagritsajuure ekstrakt kuumahoogude sagedust ja tugevust, kuid mõju oli tagasihoidlik ja kadus mõne nädalaga pärast kuuri lõppu. Tõendus on õhuke: see toetub peamiselt ühele väikesele uuringule.

Uuring avaldati 2012. aastal ajakirjas Iranian Journal of Pharmaceutical Research. Selles osales 90 postmenopausis ehk viimase menstruatsiooni järgses eas naist vanuses 45–60, kellel oli keskmiselt ligi kaheksa kuumahoogu päevas. Pooled võtsid kaheksa nädalat kolm korda päevas 330 mg lagritsajuure ekstrakti, teised sama palju tärklist.

• Sagedus. Lagritsarühmas vähenes kuumahoogude arv kaheksa nädalaga keskmiselt 7,7-lt 6,4-le päevas; platseeborühmas see ei muutunud.
• Tugevus. Tugevaid hooge koges enne kuuri umbes 22% ja kuuri ajal 2% lagritsarühma naistest.
• Püsivus. Kaks nädalat pärast lõpetamist oli mõju veel alles, neljandaks nädalaks oli hoogude arv tagasi algtasemel.

Autorid seostavad toimet lagritsajuures leiduvate fütoöstrogeenidega. Võrdluseks märgivad nad, et hormoonasendusravi ehk arsti määratud hormoonpreparaadid vähendavad kuumahooge 70–80% — lagritsajuure mõju oli sellest mitu korda väiksem.

Tulemust tasub lugeda koos piirangutega. Uuring oli väike ja tehtud ühes riigis ning sinna võeti ainult naisi, kellel ei olnud teadaolevaid haigusi ja kes ei kasutanud kuumahoogude vastu ravimeid. Kõrge vererõhuga naiste ega perimenopausi ehk menopausile eelneva üleminekuaja kohta see midagi ei ütle.

Taimsetest valikutest on kuumahoogude puhul märksa põhjalikumalt uuritud soja isoflavoone ehk sojaoas leiduvaid fütoöstrogeene. Tõenduspõhised kuumahoogude leevendamise võimalused on koondatud eraldi ülevaatesse.

Lagritsajuure tee, ekstrakt, kapslid, pulber ja siirup: mis vahet on?

Vahe on kanguses, mitte taimes: kõik viis on valmistatud samast juurest. Koos juurega saad üldjuhul ka glütsürritsiini — ühendit, mille kogusummat tuleb Euroopa Ravimiameti 2026. aasta monograafia järgi ohutuse seisukohast arvestada.

• Tee. Lagritsajuure tee jaoks võetakse monograafia järgi 1,5–2 g peenestatud juurt 150 ml keeva vee kohta, 2–4 korda päevas pärast sööki — kokku 3–8 g juurt päevas. See annus käib seedevaevuste, mitte kuumahoogude kohta.
• Ekstrakt ja kapslid. Ekstrakt on kontsentreeritud juur; märge 10:1 tähendab, et ühe osa ekstrakti saamiseks kulus kümme osa juurt. Lagritsajuure kapslites on enamasti ekstrakt; kuumahoogude uuringus oli selle päevaannus kokku 990 mg.
• Pulber. Lagritsajuure pulber on jahvatatud juur ilma kontsentreerimiseta: gramm pulbrit on gramm juurt.
• Siirup. Lagritsajuure siirupit müüakse apteegis köha korral — monograafia teine näidustus on röga lahtistamine külmetusköha puhul. Üleminekuea vaevuste jaoks see mõeldud ei ole.

Kellele lagritsajuur ei sobi?

Lagritsajuur ei sobi eelkõige neile, kellel on kõrge vererõhk, neeru-, maksa- või südame-veresoonkonnahaigus või madal kaaliumitase. Euroopa Ravimiameti monograafia neile lagritsajuure ravimeid ei soovita, sest nad on kõrvaltoimete suhtes tundlikumad. Sama monograafia seab veel neli piiri:

• Kestus. Seedevaevuste korral mitte üle nelja nädala järjest. Pikaajalise või rohke tarvitamise korral on kirjeldatud vedelikupeetust, kaaliumitaseme langust, vererõhu tõusu ja südame rütmihäireid.
• Ravimid. Mitte koos vett väljutavate ravimite, südameglükosiidide (teatud südameravimid), kortikosteroidide ehk hormoonpõletikuravimite ega stimuleerivate lahtistitega. Lagritsajuur võib nõrgendada vererõhuravimite toimet.
• Mitu toodet korraga. Lagritsaravimi võtja ei peaks samal ajal tarvitama teisi lagritsat sisaldavaid tooteid — tee, kapslite ja kommide kogused liituvad.
• Rasedus ja imetamine. Ei soovitata.

Kuumahoogude uuring kestis kaheksa nädalat — kaks korda kauem, kui monograafia seedevaevuste korral lubab. Üle nelja nädala kestvat kasutamist tasub seetõttu arstiga arutada.

Kas sidrunmeliss toetab und ja rahulikumat meelt?

Sidrunmelissi kasutamist une ja kerge pinge korral toetab pikk traditsioon, mida tunnustab ka Euroopa Ravimiamet, kuid kliinilistest uuringutest piisavat tõendust ei ole. Ameti taimsete ravimite komitee kokkuvõtte järgi võib melissilehte kasutada kergete stressisümptomite leevendamiseks ja une soodustamiseks ning kergete seedehäirete, näiteks kõhupuhituse korral.

Järeldus põhineb traditsioonil: taime on sel viisil ohutult kasutatud vähemalt 30 aastat, neist vähemalt 15 Euroopa Liidus. Komitee vaatas läbi ka ühe väikese uuringu ärevuse ja unehäirete kohta, kuid selle ülesehituse puudused ei lubanud kindlaid järeldusi teha.

Menopausieas naistel on sidrunmelissi uuritud koos palderjaniga. 2013. aastal ajakirjas Complementary Therapies in Clinical Practice avaldatud uuringus osales 100 unehäirete üle kurtnud naist vanuses 50–60: pooled said kahe taime kombinatsiooni, pooled platseebot. Unekvaliteedi küsimustiku järgi vähenesid unehäired taimerühmas statistiliselt oluliselt rohkem kui platseeborühmas.

Kui suur osa sellest tulemusest kuulub sidrunmelissile ja kui suur palderjanile, uuring ei näita. Sidrunmelissi kohta eraldi võetuna on seega teada traditsioon, mitte mõõdetud mõju üleminekuea unele.

Praktikas tähendab see mõistlikke ootusi. Tass melissiteed õhtul on väikese riskiga harjumus: ameti kokkuvõtte järgi ei olnud hindamise ajal kõrvaltoimetest teatatud. Öise ärkamise põhjuseid see siiski ei muuda — sellest, kuidas menopausis paremini magada, on eraldi juhend.

Une ja pinge puhul on rohkem uuritud ashwagandhat — adaptogeeni ehk taime, mis aitab kehal stressiga kohaneda. Kui pinge või unetus ei ole kahe nädalaga leevenenud, soovitab amet arstiga nõu pidada.

Mida annab roheline tee üleminekueas?

Postmenopausis naistel on roheline tee uuringutes veidi langetanud üldkolesterooli, kuid kaalu, vööümbermõõtu ega veresuhkrut see ei muutnud. Nii võtab tõenduse kokku 2026. aastal ajakirjas European Journal of Nutrition avaldatud metaanalüüs ehk mitme uuringu koondanalüüs, mis hõlmas seitset platseebokontrolliga uuringut.

Rohelise tee toimet seostatakse katehhiinidega — taimsete ühenditega, millest kõige rohkem on teelehes EGCG-d ehk epigallokatehhiingallaati. Metaanalüüsi tulemused olid järgmised:

• Üldkolesterool langes platseeboga võrreldes keskmiselt 7 mg/dl ehk umbes 0,2 mmol/l (neli uuringut, 1109 naist). Autorid nimetavad mõju tagasihoidlikuks ja tõenduse kindlust madalaks ning märgivad, et tulemus toetub suuresti ühele suurele uuringule.
• Kehakaal, kehamassiindeks ja vööümbermõõt ei muutunud.
• LDL-kolesterool, veresuhkur ja insuliin ei muutunud statistiliselt olulisel määral.

Annus loeb. Soodsaid tulemusi andnud uuringutes oli EGCG päevaannus enamasti üle 400 mg; suurimas uuringus võtsid naised aasta jooksul 843 mg EGCG-d päevas, mis vastab umbes viiele tassile (à 240 ml) rohelist teed.

Ohutuse piir sõltub vormist. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) leidis 2018. aastal, et joogina on rohelise tee katehhiinid üldiselt ohutud — tavaline teejooja saab päevas 90–300 mg EGCG-d. Toidulisandina võib 800 mg EGCG-d päevas või rohkem olla seotud esimeste maksakahjustuse märkidega ning ohutut annust ei õnnestunud ametil toidulisandite jaoks kindlaks määrata.

Praktikas tähendab see, et tass või paar rohelist teed päevas on turvaline valik, suures annuses kapsel aga mitte tingimata.

Metaanalüüsi autorid lisavad, et ühes uuringus tõusid ekstrakti saanud naistel maksaensüümide näitajad, ja soovitavad suures annuses kontsentreeritud ekstraktidega ettevaatust. Kaalu kohta annab rohkem vastuseid ülevaade sellest, miks kaal üleminekueas tõuseb.

Kuidas need taimed mitme koostisosaga toidulisandisse sobivad?

Mitme koostisosaga menopausi toidulisandis on neil kolmel taimel täiendav roll ja nende kogus on enamasti väiksem kui eraldi tehtud uuringutes — seepärast tasub etiketilt vaadata täpseid arve.

Kui soovid enne hormoonasendusravi kaalumist proovida hormoonivaba tuge, otsi etiketilt kolme asja: iga taime kogus milligrammides, ekstrakti kangus (näiteks 10:1) ja päevaannus.

Menovera Menopause Relief on 12 koostisosaga looduslik toidulisand naistele, kes soovivad proovida hormoonivaba lähenemist enne hormoonasendusravi kaalumist. Ühes kapslis ehk päevaannuses on:

• 25 mg lagritsajuure 10:1 ekstrakti, mis vastab 250 mg juurele;
• 25 mg sidrunmelissi lehtede 4:1 ekstrakti, mis vastab 100 mg lehtedele;
• 25 mg rohelise tee lehtede 4:1 ekstrakti, mis vastab 100 mg teelehtedele.

Need kogused on väiksemad kui ülal kirjeldatud uuringutes. Kuumahoogude uuringus oli päevaannus 990 mg lagritsajuure ekstrakti ja Euroopa Ravimiameti teeannus on 3–8 g juurt päevas — 250 mg juurt on sellest üle kümne korra vähem.

Rohelise tee soodsaid tulemusi nähti enamasti üle 400 mg EGCG päevaannuse juures; 25 mg ekstrakti on sellest mitu korda vähem ja jääb kaugele alla ka EFSA nimetatud 800 mg piiri. Sidrunmelissi puhul võrdlusannust ei ole, sest seda uuriti koos palderjaniga.

Uuringute tulemusi ei saa seega tootele üle kanda. Valemis täiendavad need kolm teisi koostisosi: sidrunmelissi ülesanne on toetada rahulikku und, roheline tee lisab antioksüdantseid ühendeid ning lagritsajuurel on Euroopa taimeravis pikk kasutuslugu.

Lagritsajuure kogus on väike, kuid glütsürritsiini sisaldust etiketil eraldi välja toodud ei ole. Kui sul on kõrge vererõhk, südame-, neeru- või maksahaigus või võtad vererõhuravimeid või vett väljutavaid ravimeid, pea enne arstiga nõu. Ära lisa samal ajal teisi lagritsatooteid. Toode on mõeldud täiskasvanud naistele ega sobi rasedatele ega imetavatele.

Korduma kippuvad küsimused

Kas lagritsakommid mõjuvad samamoodi nagu lagritsajuure ekstrakt?

Kuumahoogude kohta käiv tõendus puudutab ekstrakti, mitte komme: uuringus võtsid naised 990 mg lagritsajuure ekstrakti päevas. Kommides on lagrits maitseaine ja selle kogus on toodeti erinev, mistõttu sama mõju neilt oodata ei saa. Küll aga lähevad kommid arvesse ohutuse poolel: Euroopa Ravimiameti monograafia järgi ei peaks lagritsaravimi võtja samal ajal tarvitama teisi lagritsat sisaldavaid tooteid.

Kas lagritsajuur ja magusjuur on sama taim?

Jah. Lagritsajuur on magusjuure (Glycyrrhiza glabra) juur ja Euroopa Ravimiameti monograafia eestikeelne nimetus on magusjuurejuur. Monograafia hõlmab kolme lähedast liiki: Glycyrrhiza glabra, Glycyrrhiza inflata ja Glycyrrhiza uralensis. Toidulisandi etiketil võib seega seista lagritsajuur, magusjuur või lagritsa-magusjuur — mõeldud on sama taime juurt ja ettevaatusabinõud on samad.

Kas lagrits tõstab vererõhku?

Suures koguses või pikka aega tarvitades võib. Euroopa Ravimiameti monograafia kirjeldab pikaajalise (üle nelja nädala) või rohke tarvitamise korral vedelikupeetust, kaaliumitaseme langust, vererõhu tõusu ja südame rütmihäireid. Kõrge vererõhu, neeru-, maksa- või südame-veresoonkonnahaiguse ja madala kaaliumitaseme korral lagritsajuure ravimeid ei soovitata, sest need inimesed on kõrvaltoimete suhtes tundlikumad. Lagritsajuur võib nõrgendada ka vererõhuravimite toimet.

Kas sidrunmelissi teed võib juua iga päev?

Euroopa Ravimiameti kokkuvõtte järgi on melissilehte kasutatud ohutult aastakümneid ja hindamise ajal ei olnud kõrvaltoimetest teatatud; kasutus on mõeldud täiskasvanutele ja üle 12-aastastele. Igapäevane tass teed sobitub selle raamiga. Kui aga pinge või unehäire ei ole kahe nädalaga leevenenud, soovitab amet arstiga nõu pidada, sest põhjus võib vajada teistsugust lahendust.

Kumb on parem, kas roheline tee joogina või kapslina?

Ohutuse poolest jook: EFSA 2018. aasta hinnangu järgi on joogina saadavad katehhiinid üldiselt ohutud ja tavaline teejooja saab 90–300 mg EGCG-d päevas. Toidulisandite puhul võib 800 mg või rohkem päevas olla seotud esimeste maksakahjustuse märkidega; lisaks võetakse kapsleid sagedamini tühja kõhuga ja ühe korraga. Kapslit valides vaata, et EGCG kogus oleks etiketil kirjas.

Kokkuvõte

Menopausi teised taimsed abilised — lagritsajuur, sidrunmeliss ja roheline tee — on kolm eri kasutusalaga taime, mille tõendus on tagasihoidlik. Lagritsajuur vähendas ühes väikeses uuringus kuumahoogude sagedust umbes kuuendiku võrra, kuid mõju kadus pärast kuuri lõppu ja taim ei sobi kõrge vererõhu korral. Sidrunmelissi toetab pikk traditsioon une ja kerge pinge puhul ning roheline tee on joogina üldiselt ohutu, kuid kaalu ei mõjuta.

Kui kaalud mõnda neist, vaata etiketilt kogust ja ekstrakti kangust ning võrdle neid uuritud annustega. Kõrge vererõhu, südame-, neeru- või maksahaiguse ja retseptiravimite korral pea enne nõu arstiga. Ja kui kuumahood või unetus segavad igapäevaelu, tasub arstiga arutada ka tõhusamaid võimalusi.

Taimne tugi üleminekueaks ühes kapslis

Kui otsid ühe taime asemel mitme koostisosaga hormoonivaba tuge, tutvu Menoveraga — 12 koostisosaga looduslik toidulisand naistele perimenopausis ja menopausis.

Allikad

1. Nahidi F, Zare E, Mojab F, Alavi-Majd H (2012). Effects of licorice on relief and recurrence of menopausal hot flashes. Iranian Journal of Pharmaceutical Research. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24250477/
2. European Medicines Agency, Committee on Herbal Medicinal Products (2026). European Union herbal monograph on Glycyrrhiza glabra L.; Glycyrrhiza inflata Bat.; Glycyrrhiza uralensis Fisch., radix. Revision 1. EMA/HMPC/108399/2024. https://www.ema.europa.eu/en/documents/herbal-monograph/final-european-union-herbal-monograph-glycyrrhiza-glabra-l-glycyrrhiza-inflata-bat-glycyrrhiza-uralensis-fisch-radix-revision-1_en.pdf
3. Euroopa Ravimiamet, taimsete ravimite komitee (2014). Taimne ravim: kokkuvõte. Meliss (Melissa officinalis L., folium). EMA/HMPC/310761/2013. https://www.ema.europa.eu/et/documents/herbal-summary/melissa-leaf-summary-public_et.pdf
4. Taavoni S, Nazem Ekbatani N, Haghani H (2013). Valerian/lemon balm use for sleep disorders during menopause. Complementary Therapies in Clinical Practice. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24199972/
5. Zago IHR, Colonetti L, Balbinot EL, et al. (2026). Effects of green tea use on the metabolic profile of postmenopausal women: systematic review and meta-analysis. European Journal of Nutrition. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/42228178/
6. European Food Safety Authority (2018). EFSA assesses safety of green tea catechins. https://www.efsa.europa.eu/en/press/news/180418

See artikkel on informatiivne ega asenda arsti nõu. Kui sul on kõrge vererõhk, südame-, neeru- või maksahaigus või kasutad retseptiravimeid, aruta taimsete toidulisandite kasutamist enne arstiga.