Klimakteerium on eluetapp, mil naise munasarjade talitlus järk-järgult nõrgeneb ja lõpuks vaibub ning menstruatsioonid lõpevad. Sama aega nimetatakse ka kliimaksiks ja üleminekueaks. Viimane menstruatsioon ehk menopaus jääb tavaliselt 45. ja 55. eluaasta vahele, klimakteerium ise algab aga aastaid varem ega lõpe selle päevaga.
See ülevaade keskendub sõnale endale ja jätab vaevuste leevendamise üksikasjad eraldi juhenditele. Juttu tuleb sellest, mida see sõna tähendab, kust see pärineb ning kuidas see suhestub perimenopausi ja menopausiga. Eraldi vaatame, kuidas arstid seda kasutavad, mida tähendab diagnoosikood N95.1 ning millal see aeg algab ja kui kaua kestab.
Sisukord
- Mis on klimakteerium?
- Kust sõna klimakteerium pärineb ja mis on kliimaks?
- Mis vahe on klimakteeriumil, perimenopausil ja menopausil?
- Kuidas arstid sõna klimakteerium kasutavad?
- Millal klimakteerium algab ja kui kaua see kestab?
- Kliimaks naistel: mis sel ajal kehas muutub?
- Mida klimakteeriumi ajal enda heaks teha saab?
Mis on klimakteerium?
Klimakteerium on aastatepikkune ajajärk, mil munasarjade talitlus nõrgeneb ja vaibub ning menstruatsioonid lõpevad. Nii määratleb selle 2014. aastal ajakirjas Eesti Arst ilmunud ülevaade, mille autor on Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikust.
Sama ülevaade algab tõdemusega, et klimakteerium ei ole haigus, kuid sel ajal toimuvad muutused võivad naise elukvaliteeti oluliselt mõjutada.
Muutuste taga on hormoon östrogeen – peamine naissuguhormoon, mida toodavad munasarjad. Kui munasarjade töö vaibub, jääb östrogeeni vähemaks ja keha peab sellega kohanema.
Eesti Keele Instituudi võõrsõnade leksikon sõnastab sama lühemalt: „sugunäärmete talitluse alanemisega seotud üleminekuajajärk“. Naise sugunäärmed on munasarjad. Tähtis on siin sõna „ajajärk“: see ei ole üks päev ega üks sümptom, vaid aastaid kestev üleminek.
Omakeelne nimi samale eluetapile on üleminekuiga; selle kulgu, sümptomeid ja leevendusvõimalusi käsitleb meie põhjalik juhend.
Kust sõna klimakteerium pärineb ja mis on kliimaks?
Sõna klimakteerium pärineb kreeka keelest: klimaktēr tähendab inimese kriitilist iga ja on tuletatud sõnast klimax ehk redel. Nii seisab Eesti Keele Instituudi võõrsõnade leksikonis. Piltlikult võib klimakteeriumi seega näha ühe astmena eluredelil.
Mis on kliimaks? See sõna tuleb otse samast kreeka tüvest klimax. Leksikon annab talle kolm tähendust: bioloogias pika aja jooksul tasakaalustunud taimkate või ökosüsteem, kirjanduses lausekujund, milles reastatakse üha tugevamaid väljendeid, ja füsioloogias klimakteerium.
Kui jutt on tervisest, on sõna „kliimaks“ tähendus seega sama mis klimakteeriumil. Eesti keeles on ühe ja sama aja kohta käibel kolm nimetust:
- klimakteerium – arstiteaduse ja teatmeteoste sõna;
- kliimaks – samast tüvest lühem sõna;
- üleminekuiga ehk üleminekuaastad – omakeelne vaste, mida kasutab ka Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhend.
Samast tüvest on omadussõna „klimakteeriline“: arstid räägivad klimakteerilistest sümptomitest ja vaevustest.
Mis vahe on klimakteeriumil, perimenopausil ja menopausil?
Klimakteerium on aastaid kestev ajajärk, menopaus aga üks päev selle sees: viimane menstruatsioon. Eesti Naistearstide Seltsi 2021. aasta ravijuhendi järgi saab menopausi kindlaks teha alles tagantjärele, kui sellest on möödunud 12 kuud.
Kui palju aastaid selle sõna alla mahub, sõltub sellest, kes räägib. Käibel on kaks tähendust:
- Kitsam tähendus. Ravijuhendi järgi on perimenopaus aeg vahetult enne menopausi, mil ilmnevad selle lähenemisele viitavad muutused, ning esimene aasta pärast menopausi. Juhend lisab, et sama aega nimetatakse ka klimakteeriumiks või üleminekueaks.
- Laiem tähendus. Eesti Arsti ülevaate järgi saab klimakteeriumi jagada pre-, peri- ja varaseks postmenopausiks. Postmenopaus algab 12 kuud pärast viimast menstruatsiooni; varase postmenopausi all peab ülevaade silmas viit aastat pärast viimast menstruatsiooni.
Tuum on mõlemal juhul sama: aastad viimase menstruatsiooni ümber. Erinevus on selles, kui kaugele ette- ja tahapoole piir tõmmatakse.
| Mõiste | Mida see tähendab | Kuidas suhestub klimakteeriumiga |
|---|---|---|
| Premenopaus | aeg enne menopausi, mil tsükkel on veel regulaarne | laiemas tähenduses selle algusosa |
| Perimenopaus | aeg vahetult enne menopausi ja aasta pärast seda | kitsamas tähenduses seesama aeg |
| Menopaus | viimane menstruatsioon; kinnitub 12 kuu pärast | üks päev selle aja sees |
| Postmenopaus | aeg, mis algab 12 kuud pärast viimast menstruatsiooni | laiemas tähenduses kuulub siia varane postmenopaus: viis aastat pärast viimast menstruatsiooni |
| Üleminekuiga | sama aja omakeelne nimi | sama aeg |
Praktikas tähendab see, et kui arst, apteeker või artikkel räägib klimakteeriumist, tasub küsida, kas silmas peetakse ainult aastaid viimase menstruatsiooni ümber või ka aega pärast seda.
Sõna premenopaus on ise mitmetähenduslik: sellega tähistatakse nii kogu viljakat iga kui ka viimast aastat-paari enne menopausi. Segadust selgitab eraldi lugu sellest, mis on premenopaus.
Kuidas tsükkel ja hormoonid ühest ajajärgust teise muutuvad, näitab samm-sammult ülevaade menopausi etapid. Mis saab pärast viimast menstruatsiooni ehk menopausi, on kirjas menopausi põhijuhendis.
Kuidas arstid sõna klimakteerium kasutavad?
Eesti arstide ametlikes tekstides, ravijuhendis ja diagnooside loendis, esineb sõna klimakteerium tänapäeval kahel moel: perimenopausi teise nimena ning omadussõnana vaevuste ja diagnooside nimetustes. Põhimõisteteks on saanud täpsemad nimetused: perimenopaus ja postmenopaus.
See nihe on näha ravijuhendi pealkirjaski. Eesti Naistearstide Seltsi 2010. aasta juhend kandis pealkirja „Hormoonasendusravi üleminekueas“, seda asendav 2021. aasta juhend on „Hormoonravi peri- ja postmenopausis“. Uue juhendi tekstis esineb sõna peale mõistete loetelu vaid korra, omadussõnana: „klimakteerilised sümptomid“.
Rahvusvaheliselt algas sama muutus varem. Maailma Terviseorganisatsiooni teadusrühm määratles 1996. aastal ilmunud aruandes täpselt perimenopausi, menopausi ja postmenopausi ning lisas (meie tõlkes):
Terminist „klimakteerium“ tuleks segaduse vältimiseks loobuda.
Eestis jäi sõna siiski alles, eelkõige diagnooside loendis. Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kümnendas versioonis (RHK-10), mille järgi Eesti arstid diagnoose kodeerivad, on kood N95.1 „Menopaus ja naise klimakteerilised seisundid“.
Selle koodi alla käivad klassifikatsiooni järgi menopausiga seotud sümptomid, nagu õhetus, unetus, peavalu ja keskendumisvõime puudus. Sama sõna esineb ka koodi N92.4 selgitustes; see kood tähistab rohket verejooksu menopausieelsel ajal.
Kood ise ei tee klimakteeriumist haigust. Kui leiad N95.1 oma terviseandmetest, on arst sellega kirja pannud menopausi või üleminekuea vaevused, mille pärast sa tema poole pöördusid.
Diagnoosiks ei ole üle 45-aastasel naisel enamasti analüüse vaja. Ravijuhendi järgi piisab sümptomitest, kui naine ei kasuta hormonaalset rasestumisvastast vahendit: menstruatsioonid on ebaregulaarsed ja esinevad kuumahood või ei ole menstruatsiooni olnud 12 kuud. Millal hormoonide määramisest siiski kasu on, selgitab ülevaade menopausi analüüsid.
Millal klimakteerium algab ja kui kaua see kestab?
Klimakteerium algab kõige sagedamini neljakümnendate eluaastate teises pooles ja kestab aastaid: kitsamas tähenduses umbes 5–10 aastat, laiemas veel kauem.
Täpseid andmeid annab Ameerika Ühendriikide SWAN-i uuring, kus 1 145 naist pidas aastatel 1996–2006 iga päev menstruatsioonikalendrit. Üleminek loeti alanuks, kui järjestikuste tsüklite pikkus hakkas püsivalt erinema vähemalt seitsme päeva võrra. Pooltel naistest algas see 45. ja 49. eluaasta vahel.
Kestus sõltus algusvanusest. Uuring esitab selle mediaanina: pooltel naistest kestis üleminek vähem, pooltel kauem.
Kui üleminek algas 42–45-aastaselt, kestis see viimase menstruatsioonini 8,6 aastat; kui pärast 49. eluaastat, siis 4,4 aastat.
Sellest saab välja arvutada klimakteeriumi pikkuse mõlemas tähenduses:
- Kitsam tähendus ehk perimenopaus. Üleminekule lisandub aasta pärast viimast menstruatsiooni, kokku seega umbes 5–10 aastat.
- Laiem tähendus. Kui üleminekule liita viis aastat varast postmenopausi, tuleb kokku umbes 9–14 aastat.
Need summad on meie arvutus kahe allika põhjal, mitte uuringu tulemus.
Alguse aega mõjutab suitsetamine: SWAN-i uuringus algas üleminek suitsetajatel üle aasta varem kui mittesuitsetajatel.
Menopaus ise saabub ravijuhendi järgi keskmiselt 50–51-aastaselt; Eesti Arsti ülevaade annab mediaaniks 51,5 aastat. Kui see saabub enne 45. eluaastat, nimetab juhend seda varaseks menopausiks; kui munasarjade talitlus lakkab enne 40. eluaastat, enneaegseks munasarjade puudulikkuseks. Mõlemal juhul tasub pöörduda arsti poole.
Kliimaks naistel: mis sel ajal kehas muutub?
Kliimaks naistel tähendab, et munasarjad toodavad üha vähem östrogeeni ja menstruaaltsükkel muutub. Eesti Arsti ülevaate järgi algavad muutused tsükli pikkuses ja korrapärasuses sageli juba pärast 40. eluaastat.
Ravijuhend nimetab selle aja vaevustest nelja rühma:
- kuumahood ja higistamine, mida arstid nimetavad vasomotoorseteks sümptomiteks;
- liigese- ja lihasvalud;
- meeleolu langus;
- tupe kuivus ja korduvad kuseteede põletikud.
Juhendi andmetel kogeb perimenopausile iseloomulikke vaevusi, peamiselt kuumahooge ja higistamist, umbes 60–80% naistest. Eestis on kuumahooge ja higistamist täheldatud ligi pooltel 50–64-aastastest naistest. Samas kulgeb üleminekuiga juhendi kokkuvõtte järgi enamasti tõsiste sümptomiteta.
Mis iga vaevuse taga on ja mis seda leevendab, võtab kokku ülevaade üleminekuea vaevused. Sümptomite täieliku loetelu leiad menopausi sümptomite juhendist.
Mida klimakteeriumi ajal enda heaks teha saab?
Klimakteeriumi ajal tasub teha kolme asja: panna kirja oma tsükkel ja vaevused, hoida korras eluviisi põhitõed ning rääkida arstiga, kui vaevused igapäevaelu segavad.
Ravijuhend soovitab arstidel selgitada tervisliku eluviisi tähtsust igale naisele, ka siis, kui tõsiseid sümptomeid ei ole. Sinu jaoks tähendab see järgmist:
- toitu tasakaalustatult ja liigu regulaarselt;
- vabane kahjulikest harjumustest, nagu suitsetamine ja alkoholi tarvitamine;
- käi sõeluuringutel ning räägi arstiga südame-veresoonkonna, luude ja vaimse tervise hoidmisest.
Kuumahoogude leevendamisel on juhendi järgi esmavalik hormoonasendusravi ehk arsti määratud östrogeen, vajaduse korral koos kollaskehahormooni toimega ravimiga. Juhend lisab, et ükski muu ravi ei ole osutunud nii tõhusaks, kuid riskide ja kasu suhe võib naiseti olla erinev.
Taimsete preparaatide kohta ütleb sama juhend, et mõned neist võivad kuumahooge leevendada, kuid nende toime on võrdne platseebo ehk toimeaineta võrdlusainega. Näidetena nimetab juhend kaht: soja isoflavoonid ehk sojaoas leiduvad taimsed ühendid ja kobar-lursslill.
Preparaatide kvaliteet, puhtus ja koostis ei ole juhendi sõnul standarditud ega kontrollitud ning koostoimeid teiste ravimitega ei ole uuritud.
Osa naisi soovib kergemate vaevuste korral siiski alustada hormoonivabast toest. Menovera Menopause Relief on 12 koostisosaga hormoonivaba toidulisand naistele, kes tahavad üleminekuaastatel proovida looduslikku lähenemist enne hormoonasendusravi kaalumist.
Kapsli koostises on muu hulgas soja isoflavoone, seega käib ravijuhendi hinnang ka Menovera kohta: toidulisand ei asenda arsti määratud ravi ega luba vaevuste kadumist. See on mõeldud täiskasvanud naistele, mitte rasedatele ega imetavatele.
Korduma kippuvad küsimused
Kas klimakteerium ja menopaus on sama asi?
Ei. Klimakteerium on aastaid kestev ajajärk, menopaus aga üks päev selle sees: viimane menstruatsioon. Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhendi järgi saab menopausi kindlaks teha tagantjärele, kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud. Igapäevakõnes öeldakse menopaus sageli kogu selle aja kohta, kuid arstid hoiavad sõnad lahus: perimenopaus algab enne menopausi ja kestab pärast seda veel aasta.
Kas klimakteerium on haigus?
Ei ole. Ajakirjas Eesti Arst 2014. aastal ilmunud ülevaade ütleb otse, et klimakteerium ei ole haigus, ja Eesti ravijuhendi järgi on üleminekuiga normaalne periood iga naise elus, mis kulgeb enamasti tõsiste sümptomiteta. Haiguste klassifikatsioonis on klimakteeriliste seisundite kood siiski olemas: sellega paneb arst kirja vaevused, mille pärast naine abi otsib.
Mida tähendab diagnoos N95.1?
N95.1 on rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK-10 kood, mille eestikeelne nimetus on „Menopaus ja naise klimakteerilised seisundid“. Selle alla kuuluvad menopausiga seotud sümptomid, nagu õhetus, unetus, peavalu ja keskendumisvõime puudus. Kui see kood seisab sinu terviseandmetes, on arst sellega tähistanud menopausi või üleminekuea vaevused, mitte uue haiguse. Küsi julgelt arstilt, mida ta täpselt silmas pidas.
Kas kliimaks on ainult naistel?
Sõnaraamatu määratlus sugu ei nimeta: Eesti Keele Instituudi võõrsõnade leksikoni järgi on klimakteerium ehk kliimaks sugunäärmete talitluse alanemisega seotud üleminekuajajärk. Arstiteaduses käib sõna siiski naiste kohta. Ravijuhend seob selle perimenopausiga ehk ajaga viimase menstruatsiooni ümber ja haiguste klassifikatsioon räägib naise klimakteerilistest seisunditest. Kliimaks naistel on seega täpselt piiritletud aeg; meeste kohta need allikad sõna ei kasuta.
Kui kaua klimakteerium kestab?
Aastaid. Ameerika Ühendriikide SWAN-i uuringus kestis üleminek esimestest tsüklimuutustest viimase menstruatsioonini mediaanina 4,4–8,6 aastat – seda kauem, mida nooremana see algas. Kui klimakteeriumi all mõeldakse perimenopausi, lisandub sellele aasta pärast viimast menstruatsiooni. Laiemas tähenduses loetakse üleminekule juurde varane postmenopaus ehk viis aastat pärast viimast menstruatsiooni, nii et kokku võib see aeg kesta kümmekond aastat või kauem.
Kumb sõna on õige: klimakteerium, kliimaks või üleminekuiga?
Kõik kolm on õiged ja tähistavad sama aega. Klimakteerium on arstiteaduse sõna, kliimaks samast tüvest lühem sõna ja üleminekuiga omakeelne vaste. Arstid eelistavad tänapäeval täpsemaid mõisteid perimenopaus ja postmenopaus: Eesti ravijuhendi pealkirjas asendasid need 2021. aastal sõna üleminekuiga. Igapäevases jutus on üleminekuiga kõigile arusaadav ja sobib hästi.
Kokkuvõte
Klimakteerium on aastatepikkune ajajärk, mil munasarjade talitlus vaibub ja menstruatsioonid lõpevad. Kliimaks ja üleminekuiga on sama aja teised nimed, menopaus aga üks päev selle sees. Eesti ravijuhendis tähendab see sõna perimenopausi, laiemas tähenduses loetakse selle alla ka varane postmenopaus.
Sõna ise ei tähenda haigust. Kui näed seda oma terviseandmetes koodi N95.1 juures, on kirja pandud menopausi või üleminekuea vaevused. Üleminek algab pooltel naistest 45. ja 49. eluaasta vahel ja kestab aastaid.
Pane oma tsükkel ja vaevused kirja ning räägi arstiga, kui need igapäevaelu segavad. Nii saad teada, millises ajajärgus sa oled ja millist abi vajad.
Hormoonivaba tugi üleminekuaastateks
Kui otsid üleminekuaastateks hormoonivaba tuge, tutvu Menoveraga – 12 koostisosaga looduslik toidulisand naistele perimenopausis ja menopausis.
Allikad
- Väli M (2014). Uued seisukohad üleminekuea käsitluses. Eesti Arst 93(4):209–216. https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/11679
- Eesti Naistearstide Selts (2021). Hormoonravi peri- ja postmenopausis. Ravijuhend, versioon 05. https://www.ens.ee/ravijuhendid/gynekoloogia/hormoonravijuhend-peri-ja-postmenopausis/download
- Eesti Keele Instituut (2012). Võõrsõnade leksikon, märksõnad „klimakteerium“ ja „kliimaks“. https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=klimakteerium
- Sotsiaalministeerium (2022). RHK-10: rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, koodid N95.1 ja N92.4. https://rhk.sm.ee/
- World Health Organization (1996). Research on the menopause in the 1990s: report of a WHO Scientific Group. WHO Technical Report Series 866. https://iris.who.int/handle/10665/41841
- Paramsothy P, Harlow SD, Nan B, et al. (2017). Duration of the menopausal transition is longer in women with young age at onset: the multiethnic Study of Women's Health Across the Nation. Menopause 24(2):142–149. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5266650/