Menopausi sümptomid: millised need on, kui kaua kestavad ja mis aitab

Menopausi sümptomid on kehalised ja vaimsed muutused, mis tekivad siis, kui munasarjade töö hääbub ja naissuguhormooni östrogeeni tase langeb: kuumahood ja öine higistamine, unehäired, meeleolu- ja mälumuutused, tupekuivus ning muutused tsüklis, kaalus ja liigestes. Need algavad enamasti juba perimenopausis ehk aastaid enne viimast menstruatsiooni, puudutavad Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhendi järgi 60–80% naistest ja kestavad sageli üle seitsme aasta.

See ülevaade käib sümptomid ükshaaval läbi: millised need on ja kui sagedased; millal need algavad ja kui kaua kestavad; mis tuleb menopausi üleminekust ja mis pigem vanusest; kuidas eristada menopausi teistest põhjustest; millal minna arsti juurde; ning mis aitab.

Vaevused on päris ning segavad und, tööd ja suhteid, kuid enamikku neist saab leevendada. Iga suurema sümptomi juurest leiad viite põhjalikumale juhendile.

Sisukord

1. Millised on menopausi sümptomid?
2. Kui sagedased on menopausi sümptomid Eesti naistel?
3. Millal menopausi sümptomid algavad ja kui kaua need kestavad?
4. Menopaus: sümptomid tulevad üleminekust või vanusest?
5. Kuidas ära tunda kuumahooge ja öist higistamist?
6. Miks kannatavad menopausis uni, meeleolu ja mälu?
7. Menopausist valehäbita: tupekuivus, kuseteed ja libiido
8. Kuidas muutuvad kaal, liigesed, süda, nahk ja juuksed?
9. Kas see on menopaus või midagi muud ja millal minna arsti juurde?
10. Mis aitab menopausi sümptomite vastu?

Millised on menopausi sümptomid?

Menopausi sümptomid võib jagada viide rühma: tsükli muutused, kuumahood ja öine higistamine, une-, meeleolu- ja mälumuutused, tupe ja kuseteede vaevused ning muutused kehas, näiteks kaalus, liigestes ja nahas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2024. aasta teabeleht ja Suurbritannia riikliku tervishoiuteenistuse NHS-i 2026. aastal üle vaadatud sümptomileht nimetavad kokku ligi paarkümmend muutust.

• Tsükkel. Menstruatsioonid tulevad sagedamini või harvemini, veritsus muutub rohkemaks või napimaks ja jääb lõpuks ära. NHS-i järgi on see tavaliselt üks esimesi märke.
• Kuumahood ja öine higistamine. Äkiline kuumatunne näos, kaelal ja rinnal, sageli koos naha punetuse, higistamise ja südamekloppimisega; hoog kestab mõne minuti. Arstid nimetavad kuumahooge ja higistamist kokku vasomotoorseteks sümptomiteks.
• Uni, meeleolu ja mälu. Raskus uinuda või und hoida, meeleolu kõikumine, ärevus ja masendus, mälu- ja keskendumisraskused, mida kutsutakse ka ajuuduks.
• Tupp, kuseteed ja suguelu. Tupe kuivus, põletus- ja ärritustunne või sügelus, valu vahekorra ajal, sagenenud kuseteede põletikud ja urineerimistung, uriinipidamatus, seksuaalse soovi langus.
• Keha. Kaalutõus, mis koguneb sageli kõhule ja ülakehale; liigese- ja lihasvalu; südamekloppimine; tavalisest tugevamad peavalud; juuste hõrenemine; kuiv ja sügelev nahk; tundlikud hambad ja igemed.

Loetelu on pikk, kuid see ei tähenda, et kõik need vaevused ühte naist tabaksid. WHO sõnul erinevad sümptomid naiseti suuresti: mõnel on neid vähe või üldse mitte, teistel nii tugevalt, et need segavad igapäevaelu. Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhendi kokkuvõtte järgi kulgeb üleminekuiga enamasti tõsiste sümptomiteta.

Suure osa sümptomite taga on östrogeeni ehk munasarjades toodetava peamise naissuguhormooni vähenemine. WHO selgituse järgi põhjustab menopausi munasarjade talitluse lakkamine ja sellega kaasnev östrogeenitaseme langus veres.

Sõna „menopaus“ ise tähendab ühte päeva: viimast menstruatsiooni, mida saab kindlaks teha tagantjärele, kui sellest on möödunud 12 kuud. Sümptomeid on nii enne kui ka pärast seda päeva. Mis menopaus on ja kuidas kogu üleminek kulgeb, on kirjas menopausi põhijuhendis.

Kui sagedased on menopausi sümptomid Eesti naistel?

Perimenopausile iseloomulikke kaebusi, peamiselt kuumahooge ja higistamist, kogeb Eesti Naistearstide Seltsi 2021. aasta ravijuhendi järgi umbes 60–80% naistest. Eestis on kuumahooge ja higistamist juhendi sõnul täheldatud ligi pooltel 50–64-aastastest naistest. See arv pärineb Eesti oma uuringust, mis mõõtis ka teiste vaevuste sagedust.

Eesti postmenopausaalse hormoonravi uuringus (Veerus jt, BMC Women's Health, 2008) osales 1823 naist vanuses 50–64 Tallinnast, Tartust ja kahest neid ümbritsevast maakonnast. Enne uuringu algust küsiti igaühelt, milliseid vaevusi ta oli viimase kahe nädala jooksul kogenud. Osalejad olid keskmiselt 58-aastased ja viimasest menstruatsioonist oli möödas keskmiselt kaheksa aastat.

Vaevus viimase kahe nädala jooksul	Kui paljud seda kogesid
Liigeste valu või kangus	56%
Pidev väsimus	53%
Higistamine	47%
Kuumahood	45%
Seljavalu	40%
Peavalu	33–39%
Unehäired	30–34%
Masendus	21–27%
Pearinglus	21–27%

Vahemikuga ridadel on nelja uuringurühma tulemused, sest nende vaevuste kohta teadusartikkel koondarvu ei esita.

Kaks asja paistavad silma. Esiteks ei olnud kõige sagedasem kaebus kuumahood, vaid liigesed ja väsimus. Teiseks kontrolliti samas uuringus, milliseid neist vaevustest muudab hormoonasendusravi ehk arsti määratud östrogeen, vajaduse korral koos kollaskehahormooniga.

Hormoonasendusravi saanud naistel oli kuumahooge, higistamist ja unehäireid vähem kui võrdlusrühmas. Liigesevalu, väsimuse, peavalu, pearingluse ja masenduse sagedus rühmade vahel ei erinenud.

See on esimene vihje, et kõik keskea vaevused ei tulene östrogeeni langusest. Andmed on kogutud aastatel 1999–2001 ja uuringusse tulid vabatahtlikud, kelle viimasest menstruatsioonist oli möödas aastaid, seega ei kirjelda need kõiki Eesti naisi ega üleminekuea algust. Suurusjärgu annavad need siiski.

Millal menopausi sümptomid algavad ja kui kaua need kestavad?

Sümptomid algavad enamasti perimenopausis, aastaid enne viimast menstruatsiooni, ja sagedased kuumahood kestavad mediaanina 7,4 aastat ehk pooltel naistest vähem ja pooltel kauem.

Perimenopaus on ravijuhendi määratluses aeg vahetult enne menopausi koos sellele järgneva aastaga. Sama aega nimetatakse ka klimakteeriumiks või üleminekueaks – sealt tuleb ka väljend üleminekuea vaevused.

Esimene märk on tavaliselt tsükli muutus, mitte kuumahoog; mis sel ajal veel muutub, on kirjas ülevaates perimenopausi sümptomid. Ameerika Ühendriikide SWAN-i uuringu menstruatsioonikalendrites hakkas tsükkel pikenema 7,5 aastat enne viimast menstruatsiooni ja kõige järsemalt neli aastat enne seda. Kuumahoogudest teatati kõige rohkem varase ja hilise perimenopausi piiril.

Kestust on mõõdetud samas uuringus. Avis ja kolleegid analüüsisid 1449 naise andmeid, kellel kuumahood või öine higistamine olid sagedased ehk esinesid vähemalt kuuel päeval kahe nädala jooksul, ja avaldasid tulemused 2015. aastal ajakirjas JAMA Internal Medicine. Postmenopaus on aeg, mis algab 12 kuud pärast viimast menstruatsiooni.

• Sagedaste hoogude kogukestuse mediaan oli 7,4 aastat.
• Pärast viimast menstruatsiooni jätkusid need mediaanina 4,5 aastat.
• Naistel, kellel hood algasid juba enne tsükli muutumist või varases perimenopausis, kestsid need kõige kauem: mediaan üle 11,8 aasta.
• Naistel, kellel hood algasid alles postmenopausis, kestsid need kõige lühemalt: mediaan 3,4 aastat.

Kuumahood ei kulge kõigil ühtemoodi. SWAN-i 2019. aasta kokkuvõte kirjeldab nelja mustrit, millest igaühes oli ligikaudu veerand naistest: varakult algavad ja pärast viimast menstruatsiooni taanduvad hood; viimase menstruatsiooni ajal haripunkti jõudvad hood; vähesed hood või üldse mitte; ning hood, mis algavad ammu enne ja kestavad kaua pärast.

Kõik sümptomid ajaga ei taandu. NHS-i järgi kestavad sümptomid tavaliselt seitse kuni üheksa aastat ja muutuvad selle aja jooksul, kuid liigesevalu ja tupekuivus võivad jätkuda ka pärast menopausi.

Kuidas vaevused jaotuvad nelja etapi vahel, viljakast east ehk premenopausist kuni postmenopausini, selgitab ülevaade menopausi etapid.

Menopaus: sümptomid tulevad üleminekust või vanusest?

Mõlemast: kuumahood, tupekuivus, unehäirete sagenemine ja kehakoostise muutus käivad kaasas üleminekuga, kehakaalu ja vererõhu tõus aga pigem vanusega. Seda vahet on aastakümneid uurinud SWAN-i uuring, mis võttis 1996. aastal jälgimisele 3302 naist vanuses 42–52 ja on neid sellest ajast peale korduvalt uurinud.

Ajakirjas Menopause 2019. aastal avaldatud kokkuvõte (El Khoudary jt) eristab muutused, mida juhtis peamiselt üleminek, nendest, mida juhtis peamiselt vananemine.

Muutus	Mida SWAN-i kokkuvõte ütleb	Pigem üleminek või vanus?
Kuumahood ja öine higistamine	mingil hetkel kuni 80% naistest; kõige rohkem varase ja hilise perimenopausi piiril	üleminek
Unehäired	hilises perimenopausis ja postmenopausis rohkem kui enne; öised ärkamised sagenesid viimase menstruatsiooni ümber 15%-l naistest, teistel püsis uni sama või halvenes tasapisi koos vanusega	üleminek, osal naistest vanus
Mälu ja keskendumine	mäluprobleemidest räägib üleminekuajal umbes 60% naistest; testides ilmnes perimenopausis ajutine tagasiminek, mis postmenopausis taandus	üleminek, mööduv
Meeleolu ja ärevus	sümptomeid oli kõige rohkem hilises perimenopausis; stressirohked elusündmused, uneprobleemid ja vähene liikumine mõjutasid neid rohkem kui üleminek	üleminekul väiksem osa, mööduv
Tupekuivus	enne üleminekut ja selle alguses umbes 19% naistest, postmenopausis 34%	üleminek
Suguelu	seksuaalne soov vähenes ja valu vahekorra ajal sagenes; seksuaalfunktsiooni langus algas umbes 20 kuud enne viimast menstruatsiooni	üleminek
Uriinipidamatus	sagedane leke ja selle süvenemine ei sõltunud etapist ega östrogeenitasemest; riski suurendasid vanus, ülekaal, kaalutõus ja diabeet	vanus ja kehakaal
Keharasv ja lihasmass	umbes kaks aastat enne viimast menstruatsiooni kahekordistus rasva lisandumise kiirus ja lihasmass hakkas vähenema	üleminek
Kehamassiindeks ja vererõhk	tõusid keskeas, kuid seos oli vanuse, mitte üleminekuga	vanus
Luutihedus ja LDL- ehk „halb“ kolesterool	luutihedus hakkas langema aasta enne viimast menstruatsiooni; LDL-kolesterool tõusis järsult viimase menstruatsiooni ümber	üleminek

Kokkuvõtte autorite järeldus on, et keskiga on otsustav aeg tervislike harjumuste kujundamiseks; nad nimetavad suitsetamisest loobumist, tervislikku toitu ja regulaarset liikumist. Eesti uuringus muutis hormoonasendusravi samuti just kuumahooge, higistamist ja und.

Uuringul on piirid. See on tehtud Ameerika Ühendriikides ja alustas 42–52-aastaste naistega, seega ei ütle see midagi varase menopausi kohta.

Kuidas ära tunda kuumahooge ja öist higistamist?

Kuumahoog on WHO kirjelduse järgi äkiline kuumatunne näos, kaelal ja rinnal, mis kestab mõne minuti ja millega käivad sageli kaasas naha punetus, higistamine ja südamekloppimine. Miks kuumahood tekivad, mis neid vallandab ja kui kaua need kestavad, on lahti kirjutatud eraldi juhendis.

Kui hoog tabab öösel, on tegu öise higistamisega; sellest räägib põhjalikumalt juhend öine higistamine menopausis. NHS-i sõnul on uneprobleemid öise higistamise korral sageli hullemad.

NHS lisab hoo kirjeldusse kolm vähem tuntud joont: kuumatunde asemel võib tulla külmatunne, hoog võib tekitada ärevust ja panna pea ringi käima.

Hooge on osal naistel rohkem kui teistel. SWAN-i andmetel teatasid neist sagedamini suitsetajad ning naised, kellel oli rohkem masendus- ja ärevussümptomeid.

Kuumahood ei ole ainult ebamugavus. Samas uuringus olid need seotud kõrgema LDL-kolesterooli taseme ja suurema kõrge vererõhu tekkeriskiga. Seos ei tähenda, et hood riski põhjustaksid, kuid Eesti ravijuhend peab üleminekuea nõustamise osaks ka südame-veresoonkonna riskide hindamist.

Miks kannatavad menopausis uni, meeleolu ja mälu?

Uni, meeleolu ja mälu kannatavad üleminekuajal sagedamini kui enne seda ja võimendavad üksteist: öine higistamine katkestab une ning väsimus teeb ärrituvaks ja hajameelseks. NHS-i kirjelduses võivad meeleolu- ja mäluvaevused tunduda hullemad just siis, kui uni on halb – seda ringi kirjeldab lähemalt ülevaade väsimus menopausis.

• Uni. SWAN-i uuringus kurtsid naised hilises perimenopausis ja postmenopausis unehäireid sagedamini kui enne üleminekut, ja seda ka siis, kui kuumahooge ei olnud. Kõige selgemalt oli üleminekuga seotud korduv öine ärkamine.
• Meeleolu. Masendus- ja ärevussümptomeid oli kõige rohkem hilises perimenopausis. Uuringu vaimse tervise alauuringus oli depressiooniepisoodi tõenäosus üleminekuajal ja varases postmenopausis kaks kuni neli korda suurem kui enne üleminekut. Ärevus kasvas perimenopausis ja taandus postmenopausis, mis viitab ajutisele nähtusele.
• Mälu. Testides ei läinud naiste tulemused perimenopausis halvemaks – need lihtsalt ei paranenud kordamisega, nagu selles vanuses tavaliselt juhtub. Postmenopausis see võime taastus.

Mis rahutuse taga on ja mis selle vastu aitab, on kirjas juhendis ärevus menopausi ajal. Ravijuhendi järgi leevendab hormoonasendusravi nii kuumahoogudega seotud unehäireid kui ka perimenopausiga kaasnevaid meeleoluhäireid.

Kui meeleolu on püsivalt madal või ärevus segab igapäevaelu, pöördu perearsti poole. Abi saamiseks ei pea ootama, et üleminek läbi saaks.

Menopausist valehäbita: tupekuivus, kuseteed ja libiido

Tupekuivus, kuseteede vaevused ja seksuaalse soovi langus on menopausi sümptomid, millest räägitakse kõige vähem, kuigi need on sagedased ja ravitavad. Tupekuivus erineb kuumahoogudest ühe olulise asja poolest: ise see ei möödu.

Eesti ravijuhend koondab need vaevused nime alla menopausaalne urogenitaalne sündroom:

• kuivus, põletus- ja ärritustunne tupes ja häbemel;
• valu vahekorra ajal;
• sage urineerimistung, valulik urineerimine ja korduvad kuseteede põletikud.

Põhja-Ameerika menopausiseltsi (The North American Menopause Society) 2020. aasta seisukohavõtu järgi puudutab see sündroom ligikaudu 27–84% naistest postmenopausis. Erinevalt kuumahoogudest, mis ajaga enamasti leevenevad, süveneb see ilma ravita. Abi otsib sama dokumendi järgi siiski vähemus: 1858 vaevustega Ameerika naise küsitluses ei olnud pooled kunagi ühtegi ravi kasutanud.

Põhjus ei ole ükskõiksus. WHO teabeleht ütleb otse, et naised ei pruugi teada, et vaevus on seotud menopausiga, ning võivad tunda piinlikkust või häbi oma kogemusest rääkida ja abi küsida.

SWAN-i uuringus pöördus uriinipidamatuse pärast arsti poole alla 40% naistest, kellel see esines. Need, kes sagedasest lekkest hoolimata abi ei otsinud, pidasid seda sagedamini vananemise tavaliseks osaks või ütlesid, et arst ei ole selle kohta kunagi küsinud.

SWAN-i uuringus vähenes üleminekuajal seksuaalne soov ja sagenes valu vahekorra ajal. Libesti kasutamine oli samas uuringus seotud parema seksuaalfunktsiooni ja väiksema valu tekkimise tõenäosusega.

Ravijuhendi järgi vähendab tuppe manustatav östrogeen limaskesta õhenemisest tingitud vaevusi ja korduvaid kuseteede põletikke ning seda võib kasutada mis tahes vanuses; ravi lõpetamisel vaevused taastuvad. Arstile piisab ühest lausest: „Mul on tupekuivus ja see segab mind.“

Kuidas muutuvad kaal, liigesed, süda, nahk ja juuksed?

Kaal tõuseb üleminekueas paljudel ja rasv koguneb varasemast rohkem kõhule, kuid kaalunumbri taga on pigem vanus, kehakoostise muutuse taga üleminek. Täpsemalt selgitab seda juhend, miks kaal üleminekueas tõuseb.

SWAN-i mõõtmistes kahekordistus rasva lisandumise kiirus umbes kaks aastat enne viimast menstruatsiooni ja lihasmass hakkas samal ajal vähenema; muutus tasandus paari aasta jooksul pärast viimast menstruatsiooni.

• Liigesed ja lihased. Eesti uuringus oli liigeste valu või kangus kõige sagedasem kaebus ja ravijuhend nimetab liigese- ja lihasvalu perimenopausiga seotud sümptomite seas.
• Süda. Südamekloppimine võib käia kaasas kuumahooga, aga tulla ka omaette. NHS soovitab sellest perearstile rääkida.
• Pea, nahk, juuksed ja suu. NHS-i loetelus on ka tavalisest tugevamad peavalud ja migreen, juuste hõrenemine, kuiv ja sügelev nahk ning tundlikud hambad ja valusad igemed.

Osa muutusi ei anna endast tunda. Luutihedus hakkas SWAN-i uuringus langema aasta enne viimast menstruatsiooni ja langus aeglustus umbes kaks aastat pärast seda. LDL-kolesterool tõusis järsult aasta jooksul viimase menstruatsiooni ümber.

WHO järgi kaob pärast menopausi järk-järgult naiste eelis meeste ees südame-veresoonkonnahaiguste osas ning luutiheduse vähenemine suurendab osteoporoosi ehk luuhõrenemise ja luumurdude riski.

Kas see on menopaus või midagi muud ja millal minna arsti juurde?

Üle 45-aastasel naisel piisab ülemineku äratundmiseks enamasti sümptomitest, kuid osa vaevusi võib tulla ka mujalt ja mõni vajab kindlasti kontrolli. Eesti ravijuhendi järgi põhineb perimenopausi diagnoos üle 45-aastasel naisel sümptomitel: menstruatsioonid on ebaregulaarsed ja esinevad kuumahood või ei ole menstruatsiooni olnud 12 kuud.

Vereanalüüsi on vaja siis, kui pilt on ebaselge. Sel juhul võib arst määrata FSH ehk folliikuleid stimuleeriva hormooni taseme; munasarjade varu ammendumisele viitab juhendi järgi näit 25 IU/l või rohkem kahel korral kuuajase vahega.

Kolm olukorda teevad äratundmise raskemaks:

• Hormonaalne rasestumisvastane vahend. NHS-i järgi võib see muuta menstruatsioonid ebakorrapäraseks või need peatada, nii et tsükli järgi ei saa otsustada.
• Vanus alla 45. Menopausi enne 45. eluaastat nimetab ravijuhend varaseks; kui munasarjade talitlus lakkab enne 40. eluaastat, on tegu enneaegse munasarjade puudulikkusega. Mõlemal juhul on põhjust pöörduda arsti poole.
• Teine haigus samal ajal. Euroopa menopausi ja andropausi seltsi (EMAS) 2024. aasta seisukohavõtu järgi on kilpnäärmehaigused selles eas naistel sagedased ja võivad esineda menopausiga ühel ajal. Mõlemal on lai sümptomite ring, mistõttu diagnoos võib hilineda.

Millal pöörduda arsti poole?

Arsti poole tasub pöörduda siis, kui sümptomid segavad elu või kui tekib mõni allpool nimetatud märkidest. Loetelu tugineb NHS-i juhistele ja Eesti ravijuhendile.

Alati vajab kontrolli:

• veritsus pärast seda, kui menstruatsiooni ei ole olnud üle 12 kuu – ka siis, kui see on ühekordne ja napp. Enamasti ei ole põhjus tõsine, kuid see võib olla vähi märk.

Räägi perearsti või naistearstiga, kui:

• menstruatsioonid veel käivad, kuid veritsus on muutunud varasemast rohkemaks;
• tunned südamekloppimist;
• sümptomid algavad enne 45. eluaastat;
• kuumahood, unetus, meeleolu või tupekuivus segavad und, tööd või suhteid ja tahad teada, millised on võimalused.

Varane nõu aitab NHS-i sõnul vähendada menopausi mõju tervisele, suhetele ja tööle. Enne vastuvõttu pane paari nädala jooksul kirja tsükkel, hood, uni ja meeleolu – nii saab arst kiiremini pildi.

Abi küsimine ei ole liialdus. Ravijuhendi autorid märgivad, et Eestis kasutatakse hormoonasendusravi endiselt väga vähe, mistõttu suur osa naisi jääb abita.

Mis aitab menopausi sümptomite vastu?

Menopausi sümptomite vastu aitavad eluviisi muutused, arsti määratud ravi ja toetavad võtted; Eesti ravijuhendi järgi ei ole ükski muu ravi osutunud nii tõhusaks kui hormoonasendusravi. Leevendusvõimalused on ükshaaval lahti kirjutatud juhendis mis aitab menopausi vastu.

Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhend annab raamistiku:

• Eluviis. Juhend peab iga naise nõustamise osaks soovitusi toitumise ja liikumise kohta ning suitsetamisest ja alkoholist loobumist.
• Hormoonasendusravi. Kuumahoogude ja higistamise leevendamisel on see juhendi järgi esmavalik. Sobivuse otsustab arst koos naisega, kaaludes kasu ja riske.
• Tuppe manustatav östrogeen. Leevendab tupekuivust ja kuseteede vaevusi; seda kasutatakse nii omaette kui ka koos hormoonasendusraviga.
• Hormoonideta retseptiravimid. Osa antidepressante leevendab kuumahooge mõõdukalt, samuti leevendab neid gabapentiin.
• Mitteravimilised võtted. Kognitiiv-käitumuslikust teraapiast, hingamisharjutustest ja joogast on kuumahoogude korral abi leitud, kuid juhend hindab tõenduse väga nõrgaks.

Kaks viimast rühma on juhendis alternatiivid juhuks, kui hormoonasendusravi on vastunäidustatud.

Igapäevaelu poole kohta on eraldi juhend: kuidas vaevustega tööl ja kodus hakkama saada. Lähedasele, kes tahab aru saada ja abiks olla, on mõeldud ülevaade kuidas toetada partnerit menopausi ajal.

Kus on taimsete toidulisandite koht?

Taimsed preparaadid on ravijuhendis nende alternatiivide seas, mida võib kaaluda siis, kui hormoonasendusravi on vastunäidustatud, ja juhendi hinnang neile on kriitiline. Mõned neist – juhend nimetab soja isoflavoone ja kobar-lursslille (must koheel) – võivad kuumahooge leevendada, kuid juhendi hinnangul on toime võrdne platseebo ehk toimeaineta võrdlusainega. Isoflavoonid on sojas leiduvad taimsed ühendid, mille ehitus sarnaneb östrogeeni omaga.

Taimsete preparaatide kvaliteet, puhtus ja koostis ei ole juhendi sõnul standarditud ega kontrollitud ning koostoimeid teiste ravimitega ei ole uuritud.

Menovera Menopause Relief on 12 koostisosaga hormoonivaba toidulisand naistele, kes soovivad perimenopausis või menopausis proovida looduslikku lähenemist enne hormoonasendusravi kaalumist. Ühes päevases kapslis on muu hulgas 50 mg soja isoflavoone.

Toidulisand ei asenda arsti määratud ravi ega arsti nõu ning sümptomite kadumist see ei luba. Toode on mõeldud täiskasvanud naistele, mitte rasedatele ega imetavatele.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on menopausi kõige esimene sümptom?

Tavaliselt tsükli muutus. NHS-i järgi on perimenopausi üks esimesi märke see, et menstruatsioonid tulevad sagedamini või harvemini ja veritsus muutub rohkemaks või napimaks. SWAN-i uuringu menstruatsioonikalendrites hakkas tsükkel pikenema 7,5 aastat enne viimast menstruatsiooni. Kuumahood lisanduvad enamasti hiljem: neist teatati kõige rohkem varase ja hilise perimenopausi piiril.

Kas kõigil naistel on menopausi sümptomid?

Ei. Maailma Terviseorganisatsiooni järgi on osal naistel sümptomeid vähe või üldse mitte, teistel aga nii tugevad, et need segavad igapäevaelu. SWAN-i uuringus kuulus ligikaudu veerand naistest rühma, kellel kuumahooge oli vähe või ei olnud üldse. Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhendi kokkuvõte ütleb, et üleminekuiga kulgeb enamasti tõsiste sümptomiteta. Menopaus ise ei ole haigus: ravi vajavad vaevused, mitte eluetapp.

Mitu sümptomit menopausil on?

Kindlat arvu ei ole. Maailma Terviseorganisatsiooni teabeleht nimetab viis sümptomirühma, Briti NHS loetleb ligi paarkümmend muutust ja Eesti ravijuhend neli rühma: kuumahood ja higistamine, lihas-skeleti vaevused, meeleolu ning tupe ja kuseteede sümptomid. Veebis levib ka 34 sümptomi loend, kuid ükski neist kolmest allikast sellist arvu ei nimeta. Tähtsam kui arv on see, millised vaevused sind segavad.

Kas menopausi sümptomid mööduvad iseenesest?

Osa mööduvad, osa mitte. Sagedased kuumahood ja öine higistamine kestsid SWAN-i uuringus mediaanina 7,4 aastat – pooltel naistest vähem, pooltel kauem. Ärevus ja mälu ajutine tagasiminek olid samas uuringus seotud perimenopausiga ja leevenesid postmenopausis. Tupekuivus ja kuseteede vaevused käituvad vastupidi: Põhja-Ameerika menopausiseltsi 2020. aasta seisukohavõtu järgi süvenevad need ilma ravita.

Kas menopausi sümptomid võivad alata juba 40-aastaselt?

Võivad, sest perimenopaus algab aastaid enne viimast menstruatsiooni ja menopaus ise jõuab enamikul naistest kätte 45. ja 55. eluaasta vahel. Kui menstruatsioonid lõpevad enne 45. eluaastat, nimetab Eesti ravijuhend seda varaseks menopausiks, ja kui munasarjade talitlus lakkab enne 40. eluaastat, enneaegseks munasarjade puudulikkuseks. Mõlemal juhul tasub pöörduda naistearsti poole: enneaegse puudulikkuse korral soovitab juhend hormoonasendusravi vähemalt keskmise menopausi vanuseni ehk 50–51. eluaastani.

Kas vereanalüüs näitab, kas sümptomid tulevad menopausist?

Üle 45-aastasel naisel ei ole analüüsi enamasti vaja. Eesti ravijuhendi järgi pannakse perimenopausi diagnoos selles vanuses sümptomite põhjal: tsükkel on ebaregulaarne ja esinevad kuumahood või ei ole menstruatsiooni olnud 12 kuud. Kui pilt on ebaselge, võib arst määrata FSH taseme; munasarjade varu ammendumisele viitab näit 25 IU/l või rohkem kahel korral kuuajase vahega. Hormonaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise ajal ei saa tsükli järgi otsustada.

Kokkuvõte

Menopausi sümptomid ulatuvad tsükli muutustest ja kuumahoogudest une, meeleolu, mälu, tupe ja kuseteede vaevusteni ning muutusteni kaalus ja liigestes. Üleminekuea kaebusi, peamiselt kuumahooge ja higistamist, kogeb 60–80% naistest ning sagedased hood kestavad mediaanina 7,4 aastat; Eesti uuringus olid kõige sagedasemad kaebused liigesevalu ja väsimus.

Kõik keskea muutused ei tule menopausist: kuumahood, tupekuivus ja kehakoostise muutus käivad kaasas üleminekuga, kehakaalu ja vererõhu tõus pigem vanusega. Osa sümptomeid taandub ise, tupekuivus ja kuseteede vaevused aga mitte.

Pane oma sümptomid kirja, räägi neist arstiga ka siis, kui teema tundub piinlik, ja lase alati kontrollida veritsus, mis tekib pärast menopausi.

Toeta oma keha üleminekueas

Kui otsid üleminekuaastateks hormoonivaba tuge, tutvu Menoveraga – 12 koostisosaga toidulisand naistele perimenopausis ja menopausis.

Allikad

1. Eesti Naistearstide Selts (2021). Hormoonravi peri- ja postmenopausis. Ravijuhend, versioon 05. https://www.ens.ee/ravijuhendid/gynekoloogia/hormoonravijuhend-peri-ja-postmenopausis/download
2. Veerus P, Fischer K, Hovi S-L, Karro H, Rahu M, Hemminki E (2008). Symptom reporting and quality of life in the Estonian Postmenopausal Hormone Therapy Trial. BMC Women's Health 8:5. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC2330032/
3. El Khoudary SR, Greendale G, Crawford SL, et al. (2019). The menopause transition and women's health at midlife: a progress report from the Study of Women's Health Across the Nation (SWAN). Menopause 26(10):1213–1227. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6784846/
4. Avis NE, Crawford SL, Greendale G, et al. (2015). Duration of menopausal vasomotor symptoms over the menopause transition. JAMA Internal Medicine 175(4):531–539. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4433164/
5. NHS (2026). Symptoms of menopause and perimenopause. Viimati üle vaadatud 19. mail 2026. https://www.nhs.uk/conditions/menopause/symptoms/
6. World Health Organization (2024). Menopause. Fact sheet, 16. oktoober 2024. https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/menopause
7. The North American Menopause Society (2020). The 2020 genitourinary syndrome of menopause position statement of The North American Menopause Society. Menopause 27(9):976–992. https://www.isswsh.org/images/content/2020-NAMS-GSM-Paper.pdf
8. Mintziori G, Veneti S, Poppe K, et al. (2024). EMAS position statement: Thyroid disease and menopause. Maturitas 185:107991. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38658290/

See artikkel on informatiivne ega asenda arsti nõu. Kui sümptomid on tugevad või ebatavalised, kui pärast menopausi tekib veritsus või kui meeleolu on püsivalt madal, pöördu perearsti või naistearsti poole.