Fütoöstrogeenid: mis need on, kuidas toimivad ja kellele sobivad

Fütoöstrogeenid on taimedes looduslikult leiduvad ühendid, mille kuju sarnaneb naissuguhormooni östrogeeni omaga piisavalt, et need seonduksid kehas samade retseptoritega — kuid tunduvalt nõrgemalt kui hormoon ise. Neid saab tavatoidust igaüks, kõige rohkem sojast ja linaseemnetest, ning üleminekuea kontekstis pakuvad need huvi eelkõige naistele, kelle enda östrogeeni tase alates neljakümnendate keskpaigast langema hakkab.

Selles ülevaates on koos see, mida taimsete östrogeenide kohta tasub teada: mis vahe on nendel, fütohormoonidel, fütosteroolidel ja fütotoitainetel; millised rühmad on olemas ja kust neid saab; kuidas need kehas toimivad; mida uuringud sümptomite kohta päriselt näitavad; millistest taimedest räägitakse ja millistest ekslikult; kas vorm ja annus loevad; kellele need ei sobi; ning kuidas need hormoonasendusravi kõrval paigutuvad.

Sisukord

1. Mis on fütoöstrogeenid?
2. Fütoöstrogeenid, fütohormoonid, fütosteroolid — mis vahe neil on?
3. Millised on taimsete östrogeenide peamised rühmad?
4. Kuidas fütoöstrogeenid kehas toimivad?
5. Millistest toitudest taimseid östrogeene saab?
6. Kas fütoöstrogeenid leevendavad menopausi sümptomeid?
7. Millised taimed neid ühendeid sisaldavad?
8. Toit, tee või kapsel — kas vorm ja annus loevad?
9. Kellele fütoöstrogeenid ei sobi?
10. Fütoöstrogeenid või hormoonasendusravi — kuidas valida?

Mis on fütoöstrogeenid?

Fütoöstrogeenid on taimset päritolu ühendid, mis seonduvad inimese östrogeeniretseptoritega ja võivad seal osa hormooni ülesannetest nõrgalt täita. Eesliide füto- tuleb kreeka keelest ja tähendab taime, nii et sõna tähendab otsetõlkes taimset östrogeeni. Ainsuses kasutatakse vormi fütoöstrogeen.

Östrogeen on naissuguhormoon, mida toodavad peamiselt munasarjad ja mille tase üleminekueas järk-järgult langeb. Harvardi rahvatervise kooli toitumisülevaate sõnastuses toimivad taimsed ühendid selle hormooniga sarnaselt, kuid „tunduvalt nõrgema toimega“ — ja võivad retseptoril käituda nii hormooni jäljendajana kui ka selle blokeerijana.

Igapäevakeeles on kasutusel ka nimetused taimne östrogeen, looduslik östrogeen ja looduslikud östrogeenid. Need nimed on mugavad, aga eksitavad kahel viisil:

• Tegemist ei ole hormooniga. Ükski taim ei tooda inimese östrogeeni. Sarnasus on molekuli kujus, mitte päritolus ega tugevuses.
• Vereanalüüs ei liigu. Taimsed ühendid ei tõsta sinu enda östradiooli taset, nii et selline menüü ei muuda hormoonanalüüsi tulemust. Kogu toime jääb retseptori tasandile.

Kui tahad kõigepealt aru saada, mida see hormoon kehas üldse teeb ja miks selle langus nii laia sümptomite ringi annab, alusta ülevaatest östrogeeni roll kehas.

Fütoöstrogeenid, fütohormoonid, fütosteroolid — mis vahe neil on?

Need sõnad tähendavad erinevaid asju ja ainult üks neist puudutab inimese hormoone. Eesti otsingutulemustes ja toidulisandite müügitekstides kasutatakse neid läbisegi, mis on peamine põhjus, miks teema tundub segane. Linus Paulingi instituudi mikrotoitainete andmebaas käsitleb taimseid östrogeene ühe fütotoitainete alarühmana — see paigutus on kogu vahetegemise võti.

Mõiste	Mis see on	Kas mõjutab inimese hormoone?	Kus sellega kokku puutud
Fütoöstrogeenid	taimsed ühendid, mis seonduvad östrogeeniretseptoritega	jah, nõrgalt ja ainult retseptori tasandil	soja, linaseeme, kaunviljad, punane ristik
Fütohormoonid	taimede endi kasvuhormoonid	ei — need juhivad taime, mitte inimese talitlust	taimekasvatus ja aiandus; müügitekstides eksitavalt sünonüümina
Fütosteroolid	taimede kolesteroolisarnased ühendid	ei — need konkureerivad soolestikus kolesterooliga	taimeõlid, pähklid, seemned, kolesterooli alandavad toidurasvad
Fütotoitained	katusmõiste taimede bioaktiivsete ühendite kohta	osa jah, enamik mitte	kogu puu- ja köögivili, marjad, teraviljad, maitsetaimed
Fütoteraapia	ravimtaimede kasutamine tervise toetamiseks — meetod, mitte ühend	oleneb taimest	taimeteed, taimsed preparaadid, apteegi taimsed ravimid

Sõna fütohormoon tähendab botaanikas taime enda kasvuregulaatoreid — auksiine, gibberelliine ja tsütokiniine. Inimese östrogeeniretseptoritega neil pistmist ei ole. Fütohormoonid on Eesti toidulisandimüügis siiski levinud kui nende ühendite teine nimi, seega tasub etiketilt otsida ühendi nimi, mitte kategooria nimi.

Fütosteroolid kannavad hoopis teist ülesannet: nende molekul sarnaneb kolesterooli, mitte östrogeeniga, ja soolestikus konkureerivad need kolesterooli imendumisega. Ainsuses kasutatav fütosterool viitab samale ühendipesale. Hormonaalset toimet neil ei ole — kui pakendil on kirjas fütosteroolid, on tegemist kolesteroolitootega, mitte menopausitootega.

Fütotoitained on kõige laiem mõiste ja hõlmab kõiki taimede bioaktiivseid ühendeid, sealhulgas karotenoide, flavonoide ja glükosinolaate. Taimsed östrogeenid on selles peres üks alarühm, mitte selle sünonüüm — mis tähendab, et „fütotoitainerikas“ toit ei ole automaatselt fütoöstrogeenirikas.

Mis on fütoteraapia?

Fütoteraapia tähendab ravimtaimede kasutamist tervise toetamiseks. See on meetod, mitte ühendite rühm: fütoteraapia võib kasutada nii hormoonisarnaseid taimi kui ka taimi, millel hormoonidega mingit seost ei ole. Sõna ise ei ütle seega midagi toime kohta — oluline on, milline taim ja millises annuses.

Millised on taimsete östrogeenide peamised rühmad?

Fütoöstrogeene jagatakse keemilise ehituse järgi kolme peamisse rühma: isoflavoonid, lignaanid ja koumestaanid. Kogused pärinevad Oregoni Osariigi Ülikooli Linus Paulingi instituudi mikrotoitainete andmebaasist.

Rühm	Rikkaimad allikad	Kogus rikkaimas allikas	Enim uuritud
Isoflavoonid	soja ja sojatooted, kaunviljad	keedetud sojaoad: 56 mg poole tassi (u 86 g) kohta	kuumahood ja öine higistamine
Lignaanid	linaseemned, seesam, täisteravili, ristõielised köögiviljad	linaseemned: 85,5 mg 28 grammi kohta	soolestiku ainevahetus, rinnavähi risk pärast menopausi
Koumestaanid	lutserni ja mungaoa idandid, punane ristik	toidus tavaliselt tühine kogus	vähe uuritud

Isoflavoonid on sojas ja teistes kaunviljades leiduvad taimsed östrogeenid — soja isoflavoonid on menopausi kontekstis kõige põhjalikumalt uuritud rühm. Sojas on neid kolm: genisteiin, daidsiin ja glütsiteiin. Kliinilistes uuringutes on kõige järjekindlama tulemuse andnud genisteiinirikkad preparaadid, mistõttu just seda rühma toidulisandites kõige sagedamini kasutatakse.

Lignaanid on toidus kõige laiemalt levinud rühm — neid on lisaks linaseemnetele ka seesamis, rukkis, kaunviljades ja ristõielistes köögiviljades. Linaseeme on nende hulgas ülekaalukas: 28 grammis on lignaane ligi kaheksa korda rohkem kui samas koguses seesamis. Nende toime avaldub aga alles pärast soolestikus toimuvat muundumist, millest tuleb juttu järgmises peatükis.

Koumestaane leidub peamiselt idandites ja punases ristikus ning toidus jääb nende kogus tühiseks. Uuringuid on nende kohta tehtud märksa vähem, mistõttu praktilisi järeldusi teha ei saa.

Kuidas fütoöstrogeenid kehas toimivad?

Fütoöstrogeenid seonduvad östrogeeniretseptoritega — samade valkudega, mille külge kinnitub keha enda hormoon — kuid teevad seda nõrgemalt ja valivamalt. Retseptoreid on kaks põhitüüpi, alfa ja beeta, ning nende jaotus erineb kudede vahel: alfat on rohkem rinnanäärmes ja emakas, beetat luudes, veresoontes ja ajus.

Linus Paulingi instituudi ülevaate järgi seonduvad soja isoflavoonid eelistatult östrogeeniretseptor-beetaga ja jätavad alfa suuresti puutumata. Sellest järeldub kogu teema kõige olulisem tehniline detail: sama ühend võib ühes koes hormooni toimet jäljendada ja teises seda hoopis blokeerida.

Just see kahetine käitumine seletab, miks nende ühendite mõju ei mahu lausesse „tõstab hormoonitaset“ ega lausesse „langetab hormoonitaset“. Kumbki ei ole täpne — need ei muuda hormooni kogust, vaid seda, kui tugev signaal retseptorilt edasi läheb.

Lignaanide puhul on pilt sarnane: sama instituudi kokkuvõtte järgi seonduvad neist tekkivad ühendid samuti östrogeeniretseptoritega, kuid nende östrogeenne toime on inimese hormooni omast palju nõrgem ja osas kudedes hoopis blokeeriv.

Miks mõjub sama toit ühele naisele ja teisele mitte?

Vastus on jämesooles: osa neist ühenditest muutub aktiivseks alles siis, kui soolebakterid on need ümber teinud. Just siin lähevad kahe naise teed lahku, kuigi taldrikul oli sama toit.

• Soja ja ekvool. Soja daidsiinist tekib soolebakterite toimel ühend nimega ekvool, mis seondub retseptoritega tugevamalt kui lähteaine ise. Menopause Society 2023. aasta seisukohavõtte järgi suudab ekvooli toota ainult umbes 35% Põhja-Ameerika naistest.
• Linaseeme ja enterolaktoon. Linaseemne lignaanidest tekivad soolestikus enterodiool ja enterolaktoon. Linus Paulingi instituudi andmetel on inimeste vahel selles muundumises suur erinevus, mida mõjutavad muu hulgas antibiootikumide kasutamine, vanus, kehamassiindeks ja suitsetamine.

Praktiline järeldus on ebamugav, aga aus: sama menüü annab kahele naisele erineva tulemuse, ja Eestis ei ole seda ühegi tavaanalüüsiga võimalik ette kontrollida. Kui muutust ei tule, ei ole asi tahtejõus ega annuses, vaid soolestiku bakterikoosluses.

Millistest toitudest taimseid östrogeene saab?

Kõige rohkem fütoöstrogeene saab sojatoodetest ja linaseemnetest; väiksemas koguses annavad neid kaunviljad, täisteravili, seesam, ristõielised köögiviljad ja mõned puuviljad. Toit on ka ainus allikas, mille kogused on inimestel läbi aegade suured olnud — ja mille ohutus on seetõttu kõige paremini teada.

Otsustav on kogus, ja siin läheb Euroopa menüü uuringutes kasutatust kaugele lahku. Linus Paulingi instituudi kokkuvõtte järgi saadakse Jaapanis ja Hiinas tavatoidust 25–50 mg isoflavoone päevas, enamikus Euroopa riikides jääb päevane kogus alla ühe milligrammi. Vahe on seega ligi sajakordne — üksik peotäis seemneid ei vii kogust sinna, kust uuringud mõju leiavad.

Millises toidus kui palju neid ühendeid on, kui palju on portsjonite kaupa vaja ja kuidas neid toite menüüsse mahutada, on eraldi lahti kirjutatud ülevaates östrogeeni sisaldavad toidud.

Kas fütoöstrogeenid leevendavad menopausi sümptomeid?

Osaliselt ja tagasihoidlikult: suurtes ülevaadetes on nähtud kuumahoogude arvu vähenemist ja tupekuivuse leevenemist, kuid tulemus ei ole uuringute vahel püsivalt korratav ning erialaseltsid neid ühendeid kuumahoogude vastu ei soovita. Kolm dokumenti annavad tõendusest tervikpildi.

Cochrane'i süstemaatiline ülevaade (Lethaby jt, 2013) koondas 43 juhuslikustatud uuringut 4084 naisega. Kokkuvõttes ei leidnud autorid veenvat tõendust, et fütoöstrogeenide preparaadid vähendaksid kuumahoogude sagedust või tugevust. Üks alarühm oli erand: genisteiinirikkad ekstraktid vähendasid päevaste hoogude arvu ja väärivad autorite hinnangul edasist uurimist. Enamik kaasatud uuringuid oli väikesed, lühikesed ja metoodiliselt nõrgad.

Kolm aastat hiljem ajakirjas JAMA avaldatud ülevaade läks laiemaks. Taulant Muka töörühm analüüsis 62 uuringut 6653 naisega.

Selles analüüsis oli nende ühendite kasutamine seotud päevaste kuumahoogude arvu vähenemisega ja tupekuivuse skoori paranemisega — öise higistamise osas mõju siiski ei olnud. Autorid rõhutasid, et tõenduse kvaliteet on ebaühtlane ja rangemaid uuringuid on vaja.

Menopause Society jõudis oma 2023. aasta seisukohavõtus mittehormonaalsete ravivõimaluste kohta järelduseni, et sojatoidud, sojaekstraktid ja ekvool ei kuulu soovitatavate valikute hulka, sest tõendus on ebaühtlane. Samas dokumendis on soovitatavate mitteravimiliste valikute seas kognitiiv-käitumuslik teraapia, kliiniline hüpnoos ja kaalulangus.

Mida taimsed östrogeenid teha ei suuda

• Ei tõsta hormoonitaset. Östradiooli tase veres jääb samaks, seega vereanalüüs ei muutu.
• Ei asenda hormoonasendusravi luude ja kuseteede osas. Nende kudede kaitse on hormoonravi eraldi tugevus, mida taimsed ühendid ei paku.
• Ei ole tõendatud öise higistamise vastu. JAMA ülevaates see sümptom mõju ei näidanud.
• Ei lühenda üleminekuiga. Ükski taimne ega hormonaalne valik ei muuda selle etapi loomulikku kulgu, ainult seda, kui talutavaks aastad muutuvad.

JAMA ülevaate leid tupekuivuse kohta on siiski praktiline vihje. Kui see on peamine mure, tasub teada, et lokaalne ravi on tavaliselt tõhusam kui suukaudne valik — tupekuivus on eraldi lahti kirjutatud.

Kuidas taimne tugi teiste valikute kõrval paigutub, on tõenduse kaupa kõrvutatud ülevaates mida kuumahoogude vastu veel teha saab.

Millised taimed neid ühendeid sisaldavad?

Tuntumad fütoöstrogeenide allikad on soja, punane ristik ja linaseeme — kuid mitut taime, mida nende kõrval samal riiulil müüakse, sellesse rühma üldse ei loeta.

Taim	Kas fütoöstrogeen?	Mida tõendus näitab
Soja	jah (isoflavoonid)	menopausi sümptomite osas enim uuritud rühm; genisteiinirikkad ekstraktid vähendasid Cochrane'i ülevaates päevaste hoogude arvu
Punane ristik	jah (isoflavoonid ja koumestaanid)	Cochrane'i ülevaates ei erinenud ristikuekstrakt viies uuringus platseebost
Linaseeme	jah (lignaanid)	kõige lignaanirikkam toit; kuumahoogude kohta on tõendus nõrgem kui sojal
Dong quai	osaliselt — nõrga östrogeenitaolise toimega ühendid	NCCIH hinnangul on menopausi kohta uuritud vähe; varfariiniga koostoime risk
Mungapipar	ei — toimib prolaktiini ja progesterooni kaudu	traditsiooniliselt kasutatud tsükli ja premenstruaalsete vaevuste puhul
Ashwagandha	ei — adaptogeen, mõjub stressivastuse kaudu	uuritud stressi, une ja meeleolu osas
Must koheel	ei — ei toimi östrogeeniretseptorite kaudu	NCCIH: tõendus napp, kirjeldatud harvu kuid tõsiseid maksakahjustuse juhtumeid

Kõige sagedamini aetakse segi soja ja ristik. Mõlemad annavad isoflavoone, aga uuringute tulemus ei ole sama: Cochrane'i ülevaates ei erinenud ristikuekstrakt viies uuringus platseebost, samas kui genisteiinirikkad sojapreparaadid andsid tulemuse. Miks ristik menopausitootena siiski nii levinud on ja mida selle kohta täpsemalt teada, on kirjas ülevaates punane ristik.

Osa menopausitaimedest ei kuulu sellesse rühma üldse, kuigi neid müüakse sageli kõrvuti. Mungapipar ehk Vitex agnus-castus mõjub prolaktiini ja progesterooni tasakaalu kaudu, mitte östrogeeniretseptoril.

Dong quai ehk hiina heinputke on piiripealne juhtum: sellel on nõrga östrogeenitaolise toimega ühendeid, kuid NCCIH hinnangul on menopausi kohta uuringuid tehtud liiga vähe, et järeldusi teha.

Kas adaptogeenid kuuluvad siia rühma?

Ei — adaptogeenid on taimed, mis aitavad kehal stressiga toime tulla, ja nende toime ei käi östrogeeniretseptori kaudu: ashwagandha menopausis on uuritud stressi, une ja meeleolu osas, mitte hormooniretseptori kaudu. Ülevaate kogu ülejäänud valikust annavad teised menopausis kasutatavad taimed.

Toit, tee või kapsel — kas vorm ja annus loevad?

Loevad mõlemad, ja erinevalt. Toidust saadav kogus on väike, kuid selle ohutus on kõige paremini teada; kontsentreeritud ekstrakt annab uuringutes kasutatud koguse, kuid kaotab toidu konteksti; taimetee kogus on kõige raskemini mõõdetav.

Linus Paulingi instituudi kokkuvõtte järgi kasutati kuumahoogude uuringutes isoflavoone 30–80 mg päevas, genisteiinipõhistes preparaatides 30–60 mg päevas, ning kestus oli kuuest nädalast ühe aastani. Kui Euroopa tavamenüü annab alla ühe milligrammi päevas, on vahe ligi sajakordne — ja see ongi peamine põhjus, miks osa naisi toidulisandini jõuab.

Harvardi ülevaade toob välja vahe, mis selle juures loeb: tervikliku sojatoidu uuringutes on tulemus olnud kas kaitsev või neutraalne, samas kui suurtes annustes isoleeritud isoflavooniekstraktid on loom- ja rakukatsetes rinnavähirakkude kasvu soodustanud. Inimuuringutes seda mustrit nähtud ei ole, kuid see on põhjus, miks toitu ja ekstrakti ühte patta panna ei tasu.

Kas toidulisand on ravim?

Ei, ja Eestis müüakse peaaegu kõiki fütoöstrogeenitooteid just toidulisandina. Vahe ei ole vormiline.

Ravimiameti selgituse järgi peab ravim enne müüki saama müügiloa ning tootja peab tõendama, et see „on kvaliteetne, toimib ja on piisavalt ohutu“ — toimivuse üle otsustatakse kliiniliste uuringute põhjal. Toidulisandi puhul sellist tõendamiskohustust ei ole.

See ei tee toidulisandit halvaks, vaid tähendab, et annuse ja kvaliteedi hindamine jääb ostja hooleks. Kolm asja, mida etiketilt otsida:

1. Ühendi nimi ja kogus milligrammides, mitte ainult taime nimi — „ristikuekstrakt 500 mg“ ei ütle isoflavoonide koguse kohta midagi.
2. Annus uuringutes kasutatud vahemikus — isoflavoonide puhul 30–80 mg päevas.
3. Tootja ja partii andmed pakendil, et toode oleks jälgitav.

Põhjalikuma juhise annab ülevaade menopausi toidulisandi valimine.

Kellele fütoöstrogeenid ei sobi?

Ettevaatust on vaja kolmel rühmal: hormoontundliku vähiga naistel, teatud retseptiravimite kasutajatel ning rasedatel ja imetavatel. Piir jookseb sealjuures pigem annuse kui taime järgi — toidukogused ja kontsentreeritud ekstraktid ei ole sama asi.

• Hormoontundlik rinnavähk ja vähiravi. NCCIH märgib, et taimsed östrogeenid ei pruugi olla ohutud naistele, kes östrogeeni võtta ei tohi. Toidupõhise soja kohta on tähelepanekud rahustavad: Harvardi ülevaates viidatud uuringus, kus jälgiti 6235 rinnavähki põdenud naist, oli kõige rohkem isoflavoone saanute suremus 21% madalam ning tamoksifeeni toimet see ei häirinud. Kontsentreeritud ekstraktide kohta on tõendus ebaühtlasem — aruta iga toidulisandi kasutamist raviarstiga.
• Kilpnäärme ravimid. Harvardi ülevaate järgi ei mõjuta sojapreparaadid kilpnäärmehormoonide tootmist, kuid võivad segada kilpnäärmeravimi imendumist. Levotüroksiini võtjatel tasub jätta tableti ja sojatoodete vahele mõni tund ning muutus arstiga läbi arutada.
• Verevedeldajad. NCCIH hoiatab, et dong quai võib mõjutada varfariini toimet. Sama ettevaatus kehtib teiste vere hüübimist mõjutavate ravimite puhul.
• Maksaga seotud ettevaatus musta koheeli puhul. NCCIH on kirjeldanud harvu, kuid tõsiseid maksakahjustuse juhtumeid mustast koheelist valmistatud toodete kasutajatel. Kõhuvalu, tumeda uriini või naha kollasuse korral tuleb toote kasutamine lõpetada ja arsti poole pöörduda.
• Rasedus, imetamine ja noorukid. Kontsentreeritud taimseid preparaate ei ole nendes rühmades piisavalt uuritud ja toidulisandid ei ole neile mõeldud.

Kui ükski neist punktidest sinu kohta ei käi, jäävad toidukogused tavamenüüs ohutuks. Kahtluse korral on lihtsaim tee alustada toidust ja arutada kontsentreeritud preparaadi kasutamine perearsti või günekoloogiga läbi.

Fütoöstrogeenid või hormoonasendusravi — kuidas valida?

Valik ei ole kahe võrdse variandi vahel. Hormoonasendusravi ehk arsti määratud hormoonpreparaadid on kuumahoogude vastu selgelt tõhusam lahendus; fütoöstrogeenid on nõrgem, kuid hormoonideta lähtepunkt.

Ausus selles küsimuses on olulisem kui kummagi poole kaitsmine: taimne tugi ei anna hormoonraviga võrreldavat tulemust, ja hormoonravi ei ole ainus võimalus.

Menopause Society 2023. aasta seisukohavõte tuletab meelde ka kolmandat asja: mittehormonaalne tee ei tähenda ainult taimi. Kognitiiv-käitumuslik teraapia, kliiniline hüpnoos ja kaalulangus on selles dokumendis tugevama tõendusega kui ükski taimne preparaat. Taimsed ühendid on üks tükk suuremast pildist, mitte kogu pilt.

Praktikas jaguneb valik enamasti nii. Kergemate või mõõdukate sümptomite puhul, kui soov on hormoone esialgu vältida, alustavad paljud naised toitumisest ja lisavad vajadusel hormoonivaba toidulisandi. Tugevate sümptomite, varajase menopausi või luude kaitse vajaduse korral on põhjust arstiga arutada hormoonasendusravi võimalusi.

Menovera Menopause Relief on 12 koostisosaga hormoonivaba toidulisand naistele, kes soovivad proovida looduslikku lähenemist enne hormoonasendusravi kaalumist. Päevases annuses on 50 mg soja isoflavoone, mis jääb uuringutes kasutatud 30–80 mg vahemikku — ristikut, salveid ega musta koheelt koostises ei ole, kuna nende annust on raskem kontrollida ja uuringubaas on väiksem.

Kaks teed ei ole ka üksteist välistavad: osa naisi kasutab hormoonravi kõrval taimset tuge ja osa liigub ühelt teisele. Kuidas need valikud kõrvuti paigutuvad, on lahti kirjutatud võrdluses looduslik tugi ja hormoonasendusravi kõrvuti.

Korduma kippuvad küsimused

Kas fütoöstrogeenid tõstavad östrogeeni taset veres?

Ei. Taimsed ühendid ei sisalda inimese hormooni ega pane keha seda rohkem tootma, seega östradiooli tase vereanalüüsis jääb samaks. Kogu toime jääb retseptori tasandile: ühend seondub sama valguga, mille külge kinnitub hormoon, ja võib seal osa selle ülesannetest nõrgemalt täita. Küsimus ei ole seega taseme tõstmises, vaid retseptori toetamises.

Kas fütotoitained ja taimsed östrogeenid on sama asi?

Ei. Fütotoitained on katusmõiste kõigi taimede bioaktiivsete ühendite kohta — sinna kuuluvad ka karotenoidid, flavonoidid ja glükosinolaadid, millel hormoonidega seost ei ole. Hormoonisarnased ühendid on selles peres üks alarühm. Seega ei ole iga fütotoitainerikas toit automaatselt hormoonisarnaste ühendite allikas, kuigi müügitekstides neid mõisteid sageli segatakse.

Kas fütosteroolid mõjutavad hormoone?

Ei. Fütosteroolide molekul sarnaneb kolesterooli, mitte östrogeeniga, ja nende ülesanne on vähendada kolesterooli imendumist soolestikus. Neid lisatakse kolesterooli alandavatesse toidurasvadesse ja neid leidub loomulikult taimeõlides, pähklites ja seemnetes. Menopausi sümptomitega neil seost ei ole — kui pakendil on fütosteroolid, on tegemist kolesteroolitootega.

Kas punane ristik on soja isoflavoonidest tõhusam?

Praeguse tõenduse põhjal ei ole. Cochrane'i 2013. aasta ülevaates ei erinenud punase ristiku ekstrakt viies uuringus platseebost, samas kui genisteiinirikkad sojapreparaadid vähendasid päevaste kuumahoogude arvu. Mõlemad taimed annavad isoflavoone, kuid soja uuringubaas on suurem ja annust on lihtsam täpselt määrata. Ristiku populaarsus tuleneb pigem traditsioonist kui uuringutulemustest.

Kui kaua kulub, enne kui fütoöstrogeenid mõjuvad?

Uuringutes kestsid kuurid kuuest nädalast ühe aastani, seega mõistlik ootus on vähemalt kaheksa kuni kaksteist nädalat järjepidevat kasutamist. Kohest muutust oodata ei tasu. Kui kolme kuu järel ei ole midagi muutunud, võib põhjus olla annuses või soolestiku bakterikoosluses, mis neid ühendeid aktiivseks vormiks ei muunda — ja siis tasub lähenemine arstiga üle vaadata.

Kas taimsed östrogeenid sobivad ka meestele?

Toidukogustes jah. Sojatoidud kuuluvad Aasias kogu pere igapäevamenüüsse ja suuremahulistes uuringutes ei ole tavapärased kogused meeste hormoonitasemele mõju avaldanud. Kontsentreeritud preparaadid on eraldi küsimus ja neid müüakse Eestis peamiselt naistele suunatud toodetena. Menovera Menopause Relief on mõeldud täiskasvanud naistele, mitte meestele ega lastele.

Kas fütoöstrogeenid asendavad hormoonasendusravi?

Ei. Hormoonasendusravi sisaldab hormooni ja on arsti määratav; taimsed ühendid sarnanevad hormooniga, kuid toimivad palju nõrgemalt. Uuringutes on nende mõju kuumahoogudele tagasihoidlik ja ebaühtlane ning luude ja kuseteede kaitset need ei paku. Taimne tugi sobib sageli esimeseks sammuks, kuid tugevate sümptomite korral tasub arstiga arutada ka hormoonravi.

Kas must koheel on fütoöstrogeen?

Ei. Must koheel ei toimi östrogeeniretseptorite kaudu, kuigi seda müüakse menopausitoodete kõrval ja nimetatakse sageli taimseks östrogeeniks. NCCIH hinnangul on selle tõhususe kohta tõendus napp ning kirjeldatud on harvu, kuid tõsiseid maksakahjustuse juhtumeid. Kõhuvalu, tumeda uriini või naha kollasuse korral tuleb kasutamine lõpetada ja arsti poole pöörduda.

Kokkuvõte

Fütoöstrogeenid on taimsed ühendid, mis seonduvad östrogeeniretseptoritega inimese hormoonist tunduvalt nõrgemalt. Neid on kolm peamist rühma — isoflavoonid sojas, lignaanid linaseemnetes ja koumestaanid idandites — ning neid ei tasu segi ajada fütohormoonide, fütosteroolide ega fütotoitainetega, millel on hoopis teised ülesanded.

Tõendus on tagasihoidlik ja aus ootus sellega kooskõlas. Suurtes ülevaadetes on nähtud päevaste kuumahoogude arvu vähenemist ja tupekuivuse leevenemist, kuid tulemus ei ole püsivalt korratav ja öise higistamise osas mõju ei leitud. Palju sõltub annusest ning sellest, mida soolestiku bakterid nende ühenditega teha oskavad.

Kõige mõistlikum tee on seetõttu alustada toidust, hoida ootus mõõdukas ja arutada kontsentreeritud preparaadid arstiga läbi, kui kasutad retseptiravimeid või oled vähiravil.

Toeta oma keha üleminekueas looduslikult

Kui otsid toidu kõrvale hormoonivaba tuge, tutvu Menoveraga — 12 koostisosaga looduslik toidulisand naistele perimenopausis ja menopausis.

Allikad

1. Harvard T.H. Chan School of Public Health, The Nutrition Source. Straight Talk About Soy. https://nutritionsource.hsph.harvard.edu/soy/
2. Linus Pauling Institute, Oregon State University. Soy Isoflavones. Micronutrient Information Center. https://lpi.oregonstate.edu/mic/dietary-factors/phytochemicals/soy-isoflavones
3. Linus Pauling Institute, Oregon State University. Lignans. Micronutrient Information Center. https://lpi.oregonstate.edu/mic/dietary-factors/phytochemicals/lignans
4. Lethaby A, Marjoribanks J, Kronenberg F, et al. (2013). Phytoestrogens for menopausal vasomotor symptoms. Cochrane Database of Systematic Reviews. https://www.cochranelibrary.com/cdsr/doi/10.1002/14651858.CD001395.pub4/full
5. Franco OH, Chowdhury R, Troup J, Muka T, et al. (2016). Use of Plant-Based Therapies and Menopausal Symptoms: A Systematic Review and Meta-analysis. JAMA. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27327802/
6. The Menopause Society (2023). The 2023 nonhormone therapy position statement of The North American Menopause Society. Menopause. https://menopause.org/wp-content/uploads/professional/2023-nonhormone-therapy-position-statement.pdf
7. National Center for Complementary and Integrative Health (NIH). Menopausal Symptoms: In Depth. https://www.nccih.nih.gov/health/menopausal-symptoms-in-depth
8. Ravimiamet. Mis on ravim? https://www.ravimiamet.ee/ravimid-ja-ohutus/ravimid/mis-ravim

See artikkel on informatiivne ega asenda arsti nõu. Kui kasutad hormoonpreparaate, vähiravimeid, kilpnäärmeravimeid või verevedeldajaid, aruta toidulisandite kasutamist enne raviarstiga.