Hormoonasendusravi: mis see on, kellele sobib ja millised on riskid

Hormoonasendusravi vormid laual märkmiku ja teetassi kõrval: tabletid, nahaplaaster ja geelipudel

Hormoonasendusravi ehk HAR on arsti määratud ravi, mis asendab üleminekueas langenud östrogeeni; emakaga naine saab selle kõrvale progestageeni. Ravijuhendite järgi on see kõige tõhusam viis menopausi sümptomeid leevendada.

See puudutab eelkõige naisi, kelle kuumahood, öine higistamine või tupekuivus segavad und, tööd ja lähisuhteid. Kasu ja riskide suhe on kõige soodsam, kui ravi algab alla 60-aastaselt ja enne 10 aasta möödumist menopausist. Paljudele tundub otsus raske, sest sama ravi kohta kuuleb nii kiitust kui ka hoiatusi — ja mõlemal on alus.

See ülevaade käib läbi kogu teema: mis ravi see on ja mida see leevendab; kui hästi see uuringutes toimib; millised vormid ja raviskeemid on olemas; millal alustada ja kui kaua kasutada; millised on kõrvalmõjud ja riskid arvudes; kellele ravi ei sobi; kuidas seda Eestis määratakse; ning mida teha, kui hormoonid ei sobi või sa neid ei soovi.

Sisukord

  1. Mis on hormoonasendusravi?
  2. Milliseid sümptomeid hormoonasendusravi leevendab ja kui hästi?
  3. Millised HAR-i vormid ja raviskeemid on olemas?
  4. Millal ravi alustada ja kui kaua see kestab?
  5. Millised on hormoonravi kõrvalmõjud?
  6. Kui suured on hormoonasendusravi riskid?
  7. Kellele hormoonasendusravi ei sobi?
  8. Kuidas hormoonasendusravi Eestis määratakse ja mida ütleb ravijuhend?
  9. Mis on looduslik hormoonasendusravi?
  10. Mida teha, kui hormoonid ei sobi või sa neid ei soovi?

Mis on hormoonasendusravi?

Hormoonasendusravi on ravi östrogeeniga või östrogeeni ja progestageeni kombinatsiooniga, mida kasutatakse peri- ja postmenopausi sümptomite leevendamiseks. Nii määratleb seda Eesti Naistearstide Seltsi (ENS) 2021. aasta ravijuhend. Lühend HAR tuleb samast sõnast; ingliskeelsetes allikates vastab sellele HRT või MHT.

Östrogeen on naissuguhormoon, mida toodavad peamiselt munasarjad ja mille tase üleminekueas langeb. Progestageen on progesterooni ehk teise naissuguhormooni toimega aine, mis kaitseb ravi ajal emaka limaskesta. Perimenopaus on aeg vahetult enne menopausi ja esimene aasta pärast seda; postmenopaus algab 12 kuud pärast viimast menstruatsiooni.

Hormoonist endast räägib põhjalikumalt ülevaade sellest, mida östrogeen kehas teeb.

Igapäevakeeles öeldakse sama asja kohta ka hormoonravi menopausi ajal. Kolme asjaga ei tasu seda segi ajada:

  • Vähi hormoonravi. Onkoloogias tähendab sõna „hormoonravi“ hoopis vastupidist — ravi, mis hormoonide toimet pärsib.
  • Rasestumisvastased pillid. Neis on sünteetiline östrogeen, mis ENS-i juhendi järgi asendusraviks ei sobi; HAR-is kasutatakse nn naturaalseid östrogeene, näiteks östradiooli. Raseduse eest HAR ei kaitse.
  • Soolist üleminekut toetav hormoonravi. See on eraldi valdkond, mida see artikkel ei käsitle.

Milliseid sümptomeid hormoonasendusravi leevendab ja kui hästi?

Hormoonasendusravi leevendab kõige paremini kuumahooge ja öist higistamist ning sellel on tõendatud mõju ka luudele ja tupekuivusele. ENS-i juhendi andmetel kogeb üleminekuea sümptomeid 60–80% naistest ning Eestis on kuumahooge ja higistamist täheldatud ligi pooltel 50–64-aastastest naistest. Juhend nimetab kolm näidustust:

  • Kuumahood ja öine higistamine ehk vasomotoorsed sümptomid — nende puhul on HAR esmavaliku ravi. Sümptomist endast räägib ülevaade kuumahood.
  • Luude hõrenemine. Ravi on tõhus luukoe kao ennetamisel ja luumurdude riski vähendamisel; teemat avab artikkel menopaus ja osteoporoos.
  • Tupekuivus ning kuse- ja suguelundite vaevused. Neid leevendab tuppe manustatav östrogeen — vaata tupekuivus.

Lisaks leevendab ravi juhendi sõnul kuumahoogudest tingitud unehäireid ja perimenopausiga kaasnevaid meeleoluhäireid. Hormoonasendusravi menopausis on seega sümptomite ravi: kui sümptomid elu ei sega, ei ole seda vaja.

Kui suur mõju on, näitab Cochrane'i süstemaatiline ülevaade (MacLennan jt, 2004), mis koondas 24 platseebokontrolliga uuringut 3329 naisega. Suukaudne hormoonravi vähendas kuumahoogude sagedust platseeboga võrreldes 75% ja leevendas ka nende tugevust.

Samas ülevaates vähenesid hood uuringu lõpuks 57,7% ka neil naistel, kes said platseebot. Seepärast tuleb iga vahendit, mis lubab kuumahooge leevendada, võrrelda platseeboga — muidu näib toimivana ka see, mis ei toimi.

Hormoonravi on uuritud ka Eestis. Aastatel 1999–2004 osales juhuslikustatud uuringus 1823 menopausijärgses eas naist, kes said pidevat kombineeritud hormoonravi, platseebot või jäid ravita (Veerus jt, 2008). Hormoonravi rühmas oli kuumahoogudest teatamise šanss viis korda väiksem (šansisuhe 0,20); vähem oli ka higistamist ja uneprobleeme, kuid sagedamini tupeveritsust.

Elukvaliteedi küsimustikus selle uuringu rühmad ei erinenud. ENS-i juhendi hinnangul paraneb elukvaliteet eelkõige neil, kelle kuumahood on väljendunud.

Mida HAR ei tee

HAR ei ole mõeldud südame- ega ajuhaiguste ennetamiseks.

  • Ei kaitse südant ega aju. Briti ravijuhendite instituudi NICE juhend ütleb otse, et seda ravi ei tohi pakkuda südame-veresoonkonnahaiguste ega dementsuse ennetamiseks. Sama seisukoht on Euroopa vähktõvevastase tegevuskava 2025. aasta teabelehes.
  • Ei muuda eluiga. NICE-i hinnangul ravi oodatavat eluiga tõenäoliselt ei pikenda ega lühenda.
  • Ei peata üleminekuiga. Sümptomid võivad ravi lõppedes tagasi tulla.

Eesti juhend hindab varakult alustatud ravi mõju südamele ja suremusele soodsamalt, kuid südamehaiguste ennetamist ei nimeta näidustusena seegi. Cochrane'i 2025. aasta ülevaate järgi kombineeritud ravi südame isheemiatõve juhtude riski tõenäoliselt ei muuda.

Millised HAR-i vormid ja raviskeemid on olemas?

HAR on kas süsteemne — tablett, plaaster, geel või sprei, mille toimeaine jõuab vereringega kogu kehasse — või lokaalne ehk tuppe manustatav. Konkreetse preparaadi, annuse ja skeemi valib arst; ENS-i juhendi põhimõte on väikseim östrogeeniannus, mis sümptomeid leevendab.

Vorm Kuidas see toimib Mida tasub teada
Tabletid östrogeen üksi või koos progestageeniga, suu kaudu veenitrombi risk on suurem kui naha kaudu manustades (NICE)
Plaaster, geel, sprei östrogeen imendub läbi naha otse verre NICE-i järgi veenitrombi riski ei suurenda; ENS-i järgi on väiksem ka sapikivitõve risk
Tupetabletid, -küünlad ja -kreem väike östrogeeniannus otse tuppe tupekuivuse ja kuseteede vaevuste korral; ENS-i järgi süsteemset toimet ei ole ja progestageeni lisada ei ole vaja
Hormoonspiraal vabastab emakas progestageeni katab kombineeritud ravi progestageeni osa; östrogeen lisatakse eraldi
Tiboloon sünteetiline toimeaine tabletina leevendab kuumahooge ja säilitab luutihedust; vastunäidustused ja riskid on samad mis HAR-il (ENS)

Lokaalse ravi juures on üks erand. Suure östradioolisisaldusega (0,01%) tupekreemi ei soovita Euroopa Ravimiamet kasutada kauem kui neli nädalat, sest sellest imendub hormooni ka verre — sellele piirangule viitab ENS-i juhend.

Miks vajab emakaga naine ka progestageeni?

Sest östrogeen üksi paneb emaka limaskesta vohama ja suurendab emakakehavähi riski. ENS-i juhend lubab emakaga naisele ainult progestageeniga kombineeritud ravi; östrogeeni üksi saab naine, kelle emakas on eemaldatud. Progestageeni võib anda tableti või plaastriga, aga ka emakasisese vahendiga — milline on hormoonspiraal ja kuidas see üleminekueas toimib, on eraldi lahti kirjutatud.

Tsükliline või pidev ravi?

Perimenopausis eelistatakse tsüklilist skeemi ja postmenopausis pidevat. Tsüklilises skeemis lisatakse östrogeenile progestageeni 12–14 päeval kuus, mis annab korrapärase menstruatsioonitaolise veritsuse. Pidevas skeemis võetakse mõlemat hormooni iga päev ja korrapärast veritsust ei ole.

Hormoonasendusravi neli vormi lihtsal joonisel: tablett, plaaster, geel ja hormoonspiraal

Millal ravi alustada ja kui kaua see kestab?

Ravi ohutusprofiil on kõige soodsam, kui see algab alla 60-aastaselt ja enne 10 aasta möödumist menopausist — ENS-i juhend nimetab seda aknaperioodiks. Kuidas seda akent enda puhul hinnata ja mida teha, kui see on möödas, selgitab artikkel millal alustada hormoonasendusravi.

Alustamist kaalutakse siis, kui sümptomid on tekkinud ja nendest tulenev elukvaliteedi langus on suurem kui raviga kaasnevad isiklikud riskid. Kahes olukorras kehtib teine loogika:

  • Hiline algus. Hilises menopausis ja üle 60–65-aastasel naisel vajab alustamine juhendi sõnul hoolikat kaalumist.
  • Varane algus. Kui munasarjade talitlus lakkab enne 40. eluaastat, soovitab juhend ravi vähemalt keskmise menopausi vanuseni ehk 50.–51. eluaastani — sellest räägib lähemalt ülevaade varajane menopaus.

Kui kaua ravi kestab, on küsimus, milles autoriteetsed allikad panevad rõhu eri kohta.

Allikas Mida see ravi kestuse kohta ütleb
Eesti Naistearstide Selts (2021) kestus on individuaalne, ajalisi ega vanuselisi piiranguid ei seata; näidustused ja riskid hinnatakse igal aastal uuesti
NICE (Ühendkuningriik, uuendatud 2026) võimalik kestus arutatakse läbi ravi alguses; kontroll kolme kuu järel ja edasi kord aastas; väikseim toimiv annus
Euroopa Ravimiamet (2020) väikseim annus ja lühim aeg, mis naise puhul toimib
Euroopa vähktõvevastane tegevuskava (2025) pärast põhjalikku arutelu tervishoiutöötajaga — võimalikult lühikest aega

Vahe tuleb lähtekohast. Vähiennetuse dokument lähtub riskist, mis kasvab koos kasutusajaga; naistearstide juhend lähtub elukvaliteedist, mis ilma ravita kannatab. Ühes asjas on Eesti ja Briti juhend sama meelt: ravi vajadus vaadatakse üle vähemalt kord aastas.

Millised on hormoonravi kõrvalmõjud?

Sagedasemad kõrvalmõjud on veritsus, rindade hellus, veepeetus, iiveldus ja peavalu; need tekivad enamasti ravi alguses ja mööduvad esimeste kuudega. Mis on tavaline, mis vajab arsti ja mida saab annuse või vormi muutmisega parandada, on põhjalikumalt kirjas ülevaates hormoonasendusravi kõrvalmõjud.

ENS-i juhendis on loetelu selline:

  • veritsus tupest ravi alustades või taasalustades;
  • veepeetus;
  • rindade valulikkus või tundlikkus;
  • iiveldus ja seedevaevused — suukaudse ravi korral;
  • peavalu ja migreeni ägenemine;
  • rohkem tupevoolust — lokaalse ravi korral.

Otsingutes kannab sama loetelu mitut nime: hormoonravi kõrvaltoimed, hormoonravimite kõrvalmõjud, hormoontablettide kõrvalmõjud. Sisuline vahe on ainult üks — iiveldus ja seedevaevused on omased just tablettidele.

Veritsuse kohta kehtib eraldi reegel. Pideva kombineeritud ravi esimesel 3–6 kuul on veritsus sage ega vaja juhendi sõnul uuringuid. Kui see kestab kauem, on rohke või tekib esimest korda alles pärast kuut ravikuud, tuleb pöörduda arsti poole.

Kas hormoonravi tõstab kehakaalu?

Ei — ENS-i juhendi järgi HAR kehakaalu ei tõsta, ja see on üks juhendi kõrgeima tõendustasemega väiteid. Kaal kipub üleminekueas tõusma ka ilma ravita ning veepeetus võib ravi alguses tunduda kaalutõusuna. Mida uuringud täpsemalt näitavad, on kirjas artiklis kas hormoonasendusravi teeb paksuks.

Kui suured on hormoonasendusravi riskid?

Riskid on olemas ja need ei ole kõigil ühesugused: suurus sõltub ravi koostisest, manustamisviisist, kestusest ja alustamise ajast. Tabelis on seitse riski, mida ravijuhendid nimetavad, koos sellega, mis neid suurendab või vähendab.

Risk Mida uuringud näitavad Mis seda muudab
Rinnavähk viis aastat ravi alates 50. eluaastast lisab 50.–69. eluaastal umbes 1 juhu 50 naise kohta (östrogeen koos igapäevase progestageeniga), 1 juhu 70 kohta (vahelduv progestageen) ja 1 juhu 200 kohta (ainult östrogeen) kestus: 10 aastat ravi umbes kahekordistab lisariski; tupeöstrogeeni puhul lisariski ei leitud
Veenitromb tablettidega risk suureneb, enim esimesel ja teisel kasutusaastal plaastri, geeli ja spreiga NICE-i järgi ei suurene
Insult alla 60-aastastel on lähterisk väga väike; suukaudse östrogeeniga see suureneb naha kaudu manustades tõenäoliselt ei suurene; suurem annus ja hilisem algus suurendavad
Emakakehavähk ainult östrogeen suurendab riski naisel, kellel on emakas progestageeni lisamine; pideva kombineeritud ravi korral risk ei suurene
Sapikivitõbi risk suureneb naha kaudu manustades on see väiksem või puudub
Munasarjavähk alla 60-aastastel on lähterisk väga väike; raviga suureneb see NICE-i järgi väga vähe kestus
Dementsus NICE: risk võib suureneda, kui kombineeritud ravi alustatakse 65-aastaselt või hiljem; Euroopa vähktõvevastase tegevuskava teabeleht ütleb üldisemalt, et ravi näib riski suurendavat alustamise aeg

Rinnavähi arvud pärinevad ajakirjas The Lancet 2019. aastal avaldatud analüüsist, mis koondas 108 647 pärast menopausi rinnavähi diagnoosi saanud naise andmed. Autorid lisavad, et arvud kehtivad juhul, kui seos on põhjuslik, ja keskmise kehakaaluga naise kohta arenenud riigis.

Euroopa Ravimiameti ohutuskomitee lasi selle analüüsi põhjal 2020. aastal ravimiteavet täiendada. Lisarisk muutub nähtavaks umbes kolme kasutusaasta järel ja võib üle viie aasta kestnud ravi korral püsida 10 aastat või kauem pärast lõpetamist.

Üks lisajuht 50 kasutaja kohta 20 aasta jooksul ei ole tühine ega ka hirmutav arv. See on arv, mille saab panna oma kuumahoogude, une ja terviseloo kõrvale — ja otsustada koos arstiga.

Cochrane'i 2025. aastal uuendatud ülevaade pikaajalisest hormoonravist (24 uuringut, 45 660 naist) kinnitab üldpilti. Kombineeritud ravi suurendab tõenäoliselt rinnavähi riski umbes veerandi võrra (riskisuhe 1,27) ja võib suurendada veenitrombi riski. Luumurde jääb tõenäoliselt umbes viiendiku võrra vähemaks (riskisuhe 0,78).

Autorite endi hoiatus on sama oluline kui arvud: põhitulemused toetuvad ühele uuringule, kus kasutati suukaudset ravi, ja enamikus kaasatud uuringutes oli naiste keskmine vanus üle 60. Praegu kasutatavate preparaatide riske need ei pruugi kirjeldada.

Naine arutab arstiga hormoonravi kasu ja riske, laual märkmik ja klaas vett

Kellele hormoonasendusravi ei sobi?

Süsteemset hormoonasendusravi ei määrata naisele, kellel on või on olnud östrogeenist sõltuv kasvaja, veenitromb või arteritromb, ega naisele, kellel on äge maksahaigus või ebaselge põhjusega veritsus. ENS-i juhendi vastunäidustuste loetelu on selline:

  • rinna-, emaka limaskesta või munasarjavähk — praegu, varem või kahtlusena;
  • ebaselge põhjusega veritsus tupest;
  • emaka limaskesta ravimata liigvohamine (hüperplaasia);
  • varem esinenud või praegune süvaveenitromb või kopsutromb ning teadaolev trombikalduvus;
  • arteritromb, näiteks sellest põhjustatud rinnaangiin või südameinfarkt;
  • äge maksahaigus või varasem maksahaigus, kui maksanäitajad ei ole normaliseerunud;
  • porfüüria ehk harvaesinev ainevahetushaigus;
  • ülitundlikkus ravimi koostisosade suhtes.

Loetelu kehtib süsteemse ravi kohta. Rinnavähi läbi teinud naise puhul tuleb juhendi sõnul ka tupeöstrogeeni kasutamine onkoloogiga läbi arutada.

Kolm asja, mida sageli peetakse takistuseks, kuid mis seda iseenesest ei ole:

  • Rinnavähk lähisugulasel. ENS-i juhend võtab seda arvesse ühe riskina teiste seas ja soovitab arutada, kuidas vähki varakult avastada.
  • II tüüpi diabeet. Eesti juhendis ei ole see vastunäidustus.
  • Ülekaal. NICE soovitab naisel, kelle kehamassiindeks on üle 30, kaaluda tablettide asemel naha kaudu manustatavat ravi.

Kuidas hormoonasendusravi Eestis määratakse ja mida ütleb ravijuhend?

Eestis määrab hormoonasendusravi arst retseptiga ja lähtub Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhendist „Hormoonravi peri- ja postmenopausis“. Praegu kehtiv hormoonasendusravi ravijuhend on versioon 05, mille seltsi juhatus kinnitas 15. jaanuaril 2021; see asendas 2010. aasta juhendi „Hormoonasendusravi üleminekueas“ ja on soovituslik.

Retsepti saab naistearstilt või perearstilt. Mida vastuvõtul oodata ja kui pikk on järjekord, kirjeldab ülevaade sellest, kuhu menopausi murega pöörduda.

Enne ravi kontrollitakse hormoonasendusravi juhendi järgi:

  1. terviselugu, sealhulgas lähisugulaste haigused;
  2. vererõhk ja kehamassiindeks;
  3. günekoloogiline läbivaatus;
  4. HPV-test emakakaelalt, kui sõeluuringus ei ole viimase viie aasta jooksul osaletud;
  5. mammograafia, kui sõeluuringus ei ole viimase kahe aasta jooksul osaletud.

Vaagnaelundite ultraheli juhendi sõnul „ei ole rutiinselt vajalik“ ja luutihedust mõõdetakse ainult osteoporoosi riskitegurite korral. Hormoonanalüüsi üle 45-aastane naine enamasti ei vaja, sest perimenopaus diagnoositakse sümptomite põhjal.

Ravi ajal hinnatakse toimet 8–12 nädalat pärast algust ja vajadusel muudetakse annust, koostist või manustamisviisi. Edaspidi on tervisekontroll soovitatav kord aastas.

Hinna kohta on juhendis üks konkreetne märkus: enneaegse munasarjade puudulikkuse korral kehtib osale hormoonpreparaatidele kuni 50. eluaastani 100% soodustus. Muul juhul sõltub hind preparaadist — soodustuse kohta tasub küsida arstilt või apteekrilt.

Juhendi autorid märgivad, et Eestis kasutatakse HAR-i „endiselt väga vähe, mistõttu suur osa naisi jääb abita“. Ühe põhjusena nimetavad nad seda, et riske hinnatakse üle ja sümptomite mõju elukvaliteedile alla.

Mis on looduslik hormoonasendusravi?

Looduslik hormoonasendusravi ei ole ametlik ravimirühm — selle nime all mõeldakse kolme eri asja.

  1. Kehaomase ehitusega hormoonid müügiloaga ravimites. ENS-i juhendi järgi kasutatakse ravis naturaalseid östrogeene, näiteks östradiooli, ja ka naturaalset progesterooni. Selles mõttes on tavaline retseptiravim juba „looduslik“.
  2. Apteegis kokku segatud „bioidentsed hormoonid“. Juhendi hinnangul puuduvad nende tõhususe, koostise ja kvaliteedi kohta uuringud. NICE lisab, et reguleerimata hormoonpreparaatide tõhusus ja ohutus on teadmata.
  3. Taimsed toidulisandid. Need ei sisalda hormoone ega asenda neid. Osa neist sisaldab ühendeid nimega fütoöstrogeenid — taimseid aineid, mis seonduvad östrogeeniretseptoritega palju nõrgemalt kui hormoon ise. Neist räägib ülevaade fütoöstrogeenid.

Sõna „looduslik“ ei ütle seega midagi tõhususe ega ohutuse kohta. Küsida tasub hoopis seda, kas tegu on müügiloaga ravimi, apteegis segatud preparaadi või toidulisandiga — müügiluba on neist ainult esimesel.

Retseptiravim ja toidulisand kõrvuti: tabletid apteegikoti ees ning kapslid ja sojaoad pruuni purgi kõrval

Mida teha, kui hormoonid ei sobi või sa neid ei soovi?

Kui HAR on vastunäidustatud või sa seda ei soovi, jäävad valikusse mittehormonaalsed retseptiravimid, kognitiiv-käitumuslik teraapia ja taimne tugi. ENS-i juhend ütleb sealjuures otse, et ükski muu ravi ei ole üleminekuea sümptomite puhul osutunud nii tõhusaks kui HAR.

  • Mittehormonaalsed retseptiravimid. Eesti juhendi järgi leevendavad kuumahooge ka teatud antidepressandid — nende toime on mõõdukas — ja gabapentiin; NICE lisas 2026. aastal valikusse uue mittehormonaalse ravimi fezolinetandi juhuks, kui HAR ei sobi. Neist räägib lähemalt artikkel mittehormonaalsed ravimid kuumahoogude vastu.
  • Kognitiiv-käitumuslik teraapia. NICE soovitab kaaluda menopausile kohandatud teraapiat kuumahoogude, nendega seotud uneprobleemide ja meeleolulanguse korral — nii ravi kõrval kui ka selle asemel.
  • Taimne tugi. ENS-i juhendi järgi võivad mõned taimsed preparaadid kuumahooge leevendada: nimetatud on soja isoflavoonid ja kobar-lursslill ehk must koheel. Isoflavoonid on sojas leiduvad fütoöstrogeenid. Samas ei ole taimsete preparaatide kvaliteet ja koostis standarditud, koostoimeid ravimitega ei ole uuritud ning toime on juhendi hinnangul võrdne platseeboga.

NICE-i sõnastus on sarnane: on mõningast tõendust, et isoflavoonid võivad kuumahooge leevendada, kuid preparaadid erinevad üksteisest ja nende ohutus on ebakindel.

Kergemate ja mõõdukate sümptomite korral alustavad paljud naised eluviisist ja valikutest, mida koondab ülevaade hormoonivaba menopausi tugi. Tugevate sümptomite, varajase menopausi või luuhõrenemise riski korral on põhjust arutada arstiga hormoonasendusravi.

Menovera Menopause Relief on 12 koostisosaga hormoonivaba toidulisand naistele, kes soovivad proovida looduslikku lähenemist enne hormoonasendusravi kaalumist. See on toidulisand, mitte ravim: hormoone selles ei ole, hormoonravi see ei asenda ja eespool kirjeldatud uuringutulemused sellele üle ei kandu. Päevases kapslis on muu hulgas 50 mg soja isoflavoone; musta koheelt koostises ei ole. Toode on mõeldud täiskasvanud naistele ega sobi rasedatele ega imetavatele.

Menovera Menopause Relief toidulisandi pudel öökapil raamatu ja lugemisprillide kõrval õhtuvalguses

Kui kasutad HAR-i või teisi retseptiravimeid, räägi toidulisanditest oma arstile. Kumb tee millal sobib, on tõhususe, riskide ja sobivuse kaupa lahti kirjutatud võrdluses looduslik tugi ja hormoonravi kõrvuti.

Korduma kippuvad küsimused

Kas hormoonasendusravi on ohtlik?

Riskivaba see ei ole, kuid Eesti ravijuhendi järgi on ohutusprofiil kõige soodsam, kui ravi algab alla 60-aastaselt ja enne 10 aasta möödumist menopausist. Peamised riskid on teada: kombineeritud ravi suurendab rinnavähi riski ja tabletid veenitrombi riski. Need sõltuvad ravi tüübist, manustamisviisist ja kestusest, mistõttu kaalutakse kasu ja riske iga naise puhul eraldi ning otsus vaadatakse igal aastal üle.

Kui kiiresti hormoonasendusravi mõjuma hakkab?

Täpset aega ei saa keegi lubada, kuid ravijuhendid annavad pidepunkti: Eesti juhendi järgi hinnatakse sümptomeid 8–12 nädalat pärast ravi algust, Briti NICE-i juhendi järgi kolme kuu järel. Kui kuumahood ja öine higistamine ei ole selleks ajaks piisavalt leevenenud, muudab arst annust, koostist või manustamisviisi. Tupekuivus võib vajada pikemat, sageli püsivat lokaalset ravi.

Kas hormoonasendusravi on rasestumisvastane vahend?

Ei. See ravi ei kaitse raseduse eest — seda rõhutab ka Briti NICE-i juhend. Perimenopausis, kui menstruatsioonid veel käivad, on rasestumine võimalik ja kaitset on vaja eraldi. Eesti ravijuhendi järgi sobivad tervele mittesuitsetavale naisele sel perioodil kombineeritud rasestumisvastased vahendid. Sobiva lahenduse valib arst koos sinuga.

Kas enne ravi algust on vaja hormoonanalüüsi?

Üle 45-aastasel naisel enamasti mitte. Eesti ravijuhendi järgi põhineb perimenopausi diagnoos sümptomitel: ebaregulaarsed menstruatsioonid koos kuumahoogudega või menstruatsioonide puudumine 12 kuu jooksul. FSH-hormooni taset määratakse siis, kui ei ole selge, kas vaevused on üleminekueaga seotud. Enne ravi kontrollitakse hoopis vererõhku ja kehamassiindeksit ning seda, kas emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringud on tehtud.

Kas hormoonspiraal on hormoonasendusravi?

Üksi mitte. Hormoonspiraal vabastab emakas progestageeni ja võib Eesti ravijuhendi järgi katta kombineeritud ravi selle osa, mis kaitseb emaka limaskesta. Östrogeeni spiraal ei sisalda, mistõttu kuumahoogude leevendamiseks lisatakse östrogeen plaastri, geeli või tabletina. Kas spiraal sobib ja millal see tuleb vahetada, otsustab naistearst.

Kas hormoonasendusravi võib lõpetada järsult?

Võib. Briti NICE-i juhendi järgi võib ravi lõpetada nii korraga kui ka annust järk-järgult vähendades: järkjärguline lõpetamine võib sümptomite naasmist lühiajaliselt piirata, pikemas plaanis vahet ei ole. Eesti ravijuhend lisab, et ravi jätkamise vajadust saabki hinnata ainult ajutise pausiga — kui sümptomid ei taastu, ei ole vaja ravi uuesti alustada. Lõpetamine tasub siiski arstiga läbi arutada.

Kas taimsed toidulisandid asendavad hormoonasendusravi?

Ei. Toidulisandid ei sisalda hormoone. Briti NICE-i juhendi järgi on vaid mõningast tõendust, et isoflavoonid võivad kuumahooge leevendada, ja Eesti ravijuhendi hinnangul on taimsete preparaatide toime võrdne platseeboga. Osa naisi proovib neid esimese sammuna kergemate sümptomite korral või siis, kui hormoonid ei sobi. Tugevate sümptomite, varajase menopausi või luuhõrenemise riski korral tasub HAR-i üle arstiga arutada.

Kokkuvõte

Hormoonasendusravi on kõige tõhusam ravi menopausi sümptomite — eelkõige kuumahoogude, öise higistamise ja tupekuivuse — vastu ning vähendab ka luumurdude riski. See on retseptiravim, mille vormi, annuse ja skeemi valib arst. Kasu ja riskide suhe on kõige soodsam, kui ravi algab alla 60-aastaselt ja enne 10 aasta möödumist menopausist.

Riskid on olemas ja mõõdetavad. Kombineeritud ravi suurendab rinnavähi riski seda rohkem, mida kauem see kestab, ja tabletid suurendavad veenitrombi riski, mida plaaster ja geel ei tee. Südame- ega ajuhaiguste ennetamiseks ravi mõeldud ei ole.

Otsus on seetõttu isiklik, tehakse koos arstiga ja vaadatakse igal aastal üle. Kui hormoonid ei sobi või sa neid ei soovi, on olemas ka teisi teid, kuigi ükski neist ei ole sama tõhus.

Looduslik esimene samm

Kui soovid enne hormoonravi kaalumist proovida looduslikku lähenemist, tutvu Menoveraga — 12 koostisosaga hormoonivaba toidulisand naistele perimenopausis ja menopausis.

Allikad

  1. Eesti Naistearstide Selts (2021). Hormoonravi peri- ja postmenopausis. ENS ravijuhend, versioon 05. Koostajad Laanpere M, Karro H, Veerus P. https://www.ens.ee/ravijuhendid/gynekoloogia/hormoonravijuhend-peri-ja-postmenopausis/download
  2. National Institute for Health and Care Excellence (2015, uuendatud 2026). Menopause: identification and management. NICE guideline NG23. https://www.nice.org.uk/guidance/ng23/chapter/Recommendations
  3. MacLennan AH, Broadbent JL, Lester S, Moore V (2004). Oral oestrogen and combined oestrogen/progestogen therapy versus placebo for hot flushes. Cochrane Database of Systematic Reviews. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15495039/
  4. Veerus P, Fischer K, Hovi SL, Karro H, Rahu M, Hemminki E (2008). Symptom reporting and quality of life in the Estonian Postmenopausal Hormone Therapy Trial. BMC Women's Health. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18366766/
  5. Collaborative Group on Hormonal Factors in Breast Cancer (2019). Type and timing of menopausal hormone therapy and breast cancer risk: individual participant meta-analysis of the worldwide epidemiological evidence. The Lancet. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31474332/
  6. European Medicines Agency (2020). PRAC concludes review of new information on the known risk of breast cancer with hormone replacement therapy. Meeting highlights from the Pharmacovigilance Risk Assessment Committee, 11–14 May 2020. https://www.ema.europa.eu/en/news/meeting-highlights-pharmacovigilance-risk-assessment-committee-prac-11-14-may-2020
  7. Bofill Rodriguez M, Yong LN, Mirkov S, Bekos C, Lethaby A, Farquhar C (2025). Long-term hormone therapy for perimenopausal and postmenopausal women. Cochrane Database of Systematic Reviews. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/41307293/
  8. Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) ja Euroopa Liit (2026). Euroopa vähktõvevastane tegevuskava, 5. väljaanne. Teabeleht: hormoonasendusravi (13. soovitus). https://cancer-code-europe.iarc.who.int/wp-content/uploads/2026/06/13-european-code-against-cancer-hormone-therapy-factsheet-ET.pdf

See artikkel on informatiivne ega asenda arsti nõu. Hormoonasendusravi alustamise, muutmise ja lõpetamise üle otsusta koos naistearsti või perearstiga; ravi ajal tekkinud ebatavalise veritsuse, rinnamuutuse, jalavalu või hingamisraskuse korral pöördu kohe arsti poole.