Üleminekuea vaevused on kehalised ja vaimsed kaebused, mis tekivad aastatel enne ja pärast viimast menstruatsiooni, kui munasarjade töö vaibub. Sagedasemad on tsükli muutused, kuumahood ja öine higistamine, une- ja meeleoluhäired, liigesevalu ning tupe ja kuseteede vaevused. Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhendi järgi kogeb selle aja kaebusi, peamiselt kuumahooge ja higistamist, umbes 60–80% naistest.
Vaevused on päris ning võivad segada und, tööd ja suhteid, kuid need ei tule korraga ega kao korraga. See juhend ei kirjelda iga sümptomit eraldi, vaid seab vaevused ajateljele. Juttu tuleb sellest, mis lisandub millises etapis, mis möödub ja mis jääb, mis leevendab millist vaevust, kas toitumise muutmisest on abi, mida pakub apteek ja millal minna arsti juurde.
Sisukord
- Mis on üleminekuea vaevused?
- Millised üleminekuea vaevused tulevad millises etapis?
- Millised üleminekuea vaevused mööduvad ja millised jäävad?
- Mis leevendab millist vaevust?
- Kas toitumise muutmisest on üleminekuea vaevuste korral abi?
- Mida pakub apteek ja kus on toidulisandite koht?
- Millal pöörduda üleminekuea vaevustega arsti poole?
Mis on üleminekuea vaevused?
Üleminekuea vaevused on kaebused, mis tekivad siis, kui munasarjade talitlus nõrgeneb ning peamise naissuguhormooni östrogeeni tase hakkab kõikuma ja langeb.
Eesti Naistearstide Seltsi 2021. aasta ravijuhend nimetab seda aega perimenopausiks: see on aeg vahetult enne viimast menstruatsiooni ehk menopausi ja aasta pärast seda. Juhendi järgi nimetatakse sama aega ka klimakteeriumiks või üleminekueaks, mistõttu arstid räägivad ka klimakteerilistest vaevustest. Eluetapist tervikuna räägib meie põhjalik juhend üleminekuiga.
Tsükli muutuste kõrval nimetab ravijuhend nelja rühma vaevusi:
- kuumahood ja higistamine, arstide keeles vasomotoorsed sümptomid;
- liigeste ja lihaste valu;
- meeleolu langus;
- tupe kuivus ja korduvad kuseteede põletikud.
Mida naised ise nimetavad, näitab Tartu Ülikooli uuring „Eesti naiste tervis 2024“. Selles märkis 1089 üleminekueas või menopausis naist vanuses 40–59, milliseid 52 loetletud sümptomist nad on kogenud:
- kahel kolmandikul olid kuumahood ja öine higistamine;
- üle poole nimetas ebaregulaarset tsüklit, meeleolu kõikumist ja unetust või unehäireid;
- sageduselt järgnesid kehakaalu tõus, seksuaaliha vähenemine ja tupekuivus;
- kõige sagedamini märkis üks naine kümme eri sümptomit; ühtegi ei olnud vaid kümnel.
Uuringu autorid lisavad, et alati ei ole selge, kas kaebuse põhjus on just üleminekuiga. Ravijuhendi kokkuvõtte järgi kulgeb üleminekuiga enamasti tõsiste sümptomiteta.
Iga sümptomit eraldi kirjeldab ülevaade menopausi sümptomid.
Millised üleminekuea vaevused tulevad millises etapis?
Tsükkel hakkab muutuma sageli juba pärast 40. eluaastat ning kuumahood ja öine higistamine sagenevad kõige rohkem hilises perimenopausis ja viimase menstruatsiooni järel. Tupevaevused sagenevad veel aastaid pärast seda.
Postmenopaus on aeg, mis algab 12 kuud pärast viimast menstruatsiooni. Mille järgi etappe eristatakse ja kui kaua need kestavad, selgitab ülevaade menopausi etapid.
| Etapp | Mis on sellele ajale iseloomulik | Allikas |
|---|---|---|
| Perimenopausi algus | tsükli pikkus ja korrapärasus muutuvad, sageli juba pärast 40. eluaastat; rindade hellust on rohkem kui hiljem | Eesti Arst 2014; Melbourne'i uuring |
| Hiline perimenopaus | kuumahood, öine higistamine ja tupekuivus sagenevad kõige rohkem; uni halveneb tasapisi | Melbourne'i uuring |
| Esimene aasta pärast viimast menstruatsiooni | kuumahooge ja higistamist on kõige rohkem | Eesti Arst 2014 |
| Varane postmenopaus | sagedased kuumahood jätkuvad mediaanina 4,5 aastat pärast viimast menstruatsiooni; tupevaevusi kurdab 30% naistest | SWAN-i uuring; Eesti Arst 2014 |
| Hiline postmenopaus | tupevaevusi kurdab kuni 47% naistest ja need süvenevad vanusega | Eesti Arst 2014 |
Millal muutus on kõige suurem, näitab Austraalias tehtud Melbourne'i naiste keskea terviseuuring (Dennerstein jt, Obstetrics & Gynecology, 2000). Selles jälgiti 438 naist seitse aastat ja 172 neist jõudis selle ajaga üleminekueelsest ajast perimenopausi või postmenopausi.
Vaevuste sagedus muutus kõige rohkem varasest hilisesse perimenopausi jõudes: sagenesid kuumahood, öine higistamine ja tupekuivus ning rohkem naisi teatas viiest või enamast vaevusest. Rindade hellus seevastu harvenes.
Autorite järelduse kohaselt paistavad hormonaalse üleminekuga olevat seotud just kuumahood ja higistamine, tupekuivus ning rindade hellus. Unetus peegeldas häirivaid kuumahooge ning enesetunde ja eluoluga seotud tegureid.
Millised üleminekuea vaevused mööduvad ja millised jäävad?
Kuumahood ja öine higistamine vähenevad enamasti ajapikku, tupevaevused aga süvenevad vanusega. Nii võtab erinevuse kokku ajakirjas Eesti Arst 2014. aastal ilmunud ülevaade, mille autor on Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikust.
- Mööduvad, kuid aeglaselt: kuumahood ja öine higistamine. Ameerika Ühendriikide SWAN-i uuringus (Avis jt, JAMA Internal Medicine, 2015) kestsid sagedased hood kokku mediaanina 7,4 aastat ehk pooltel naistest vähem ja pooltel kauem. Mida varem hood algasid, seda kauem need kestsid: enne tsükli muutumist või varases perimenopausis alanud hoogude mediaan oli üle 11,8 aasta, alles postmenopausis alanud hoogudel 3,4 aastat.
- Enamasti ajutised: rindade hellus ning mälu-, une- ja meeleoluhäired. Rindade hellus harvenes Melbourne'i uuringus ülemineku edenedes. Mälu-, une- ja meeleoluhäireid nimetab Eesti Arsti ülevaade lühiajalisteks.
- Jäävad ja süvenevad: tupekuivus ja valu vahekorra ajal. Ravijuhend käsitleb neid koos kuseteede vaevustega nime all menopausaalne urogenitaalne sündroom ja ütleb, et sageli on vaja pikaajalist ravi, sest ravi lõpetamisel vaevused taastuvad. Kuseteede põletikud võivad Eesti Arsti ülevaate järgi sel ajal sageneda.
Kuumahoogude puhul võib ootamine seega tähendada aastaid, tupekuivuse puhul ei aita see üldse.
Tartu Ülikooli uuringus oli tuppe manustatavat östrogeeni kasutanud vaid 3,5% sümptomitega naistest, kuigi tupekuivus oli sageduselt kaheksas vaevus 52 seas.
Mis leevendab millist vaevust?
Kuumahoogude ja higistamise leevendamisel on Eesti ravijuhendi esmavalik hormoonasendusravi, tupe ja kuseteede vaevuste korral tuppe manustatav östrogeen. Hormoonasendusravi tähendab arsti määratud östrogeeni, emakaga naisel koos kollaskehahormooni toimega ravimiga.
Kuumahoog on Eesti Arsti ülevaate järgi aju soojusregulatsiooni häire, mille käivitajaks peetakse östrogeenitaseme kõikumisest tingitud väikest kehatemperatuuri tõusu; hoog kestab mõnest sekundist mõne minutini. Tupevaevuste taga on östrogeeni puudus: tupe verevarustus ja niiskus vähenevad ning kude kaotab elastsust. Sama limaskesta õhenemisega seob ravijuhend ka sagedase urineerimistungi ja korduvad kuseteede põletikud.
Mida ravijuhend iga vaevuse kohta ütleb, näitab tabel. Tõenduse tase on juhendi enda hinnang: A tähendab kõrget ja B mõõdukat tõenduse kvaliteeti.
| Vaevus | Mida ravijuhend leevenduse kohta ütleb | Tõenduse tase |
|---|---|---|
| Kuumahood ja öine higistamine | hormoonasendusravi on esmavalik; kui see on vastunäidustatud, leevendab osa antidepressante hooge mõõdukalt, samuti leevendab neid gabapentiin | esmavalik; alternatiividel A |
| Kuumahoogudega seotud unehäired | hormoonasendusravi vähendab neid | A |
| Meeleolu langus perimenopausis | hormoonasendusravi leevendab perimenopausiga kaasnevaid meeleoluhäireid | A |
| Tupekuivus, valu vahekorra ajal, korduvad kuseteede põletikud | tuppe manustatav östrogeen vähendab limaskesta õhenemisest tingitud vaevusi ja korduvate põletike sagedust | vaevused A; põletikud B |
| Liigesevalu | hormoonasendusravi võib vähendada liigeste kulumisest tingitud valu | B |
Mitteravimilisi võtteid on juhendi sõnul vähe uuritud ja nende tõendus on väga madal; kuumahoogude korral on abi leitud näiteks kognitiiv-käitumuslikust teraapiast ehk vestlusravist, hingamisharjutustest ja joogast.
Hormoonasendusravi sobivuse otsustab arst koos naisega ning mõju hinnatakse 8–12 nädalat pärast ravi algust.
Kui sind vaevavad eelkõige üleminekuea kuumahood, loe nende põhjuste ja vallandajate kohta eraldi juhendist. Kõik võimalused on tõenduse tugevuse järjekorras ülevaates mis aitab menopausi vastu.
Argipäevased võtted leiad juhendist, kuidas vaevustega tööl, kodus ja öösel toime tulla.
Kas toitumise muutmisest on üleminekuea vaevuste korral abi?
Tervisele tervikuna on toitumise muutmisest abi, kuumahoogude vastu aga on tõendust vähe. Põhja-Ameerika menopausiselts (The North American Menopause Society) võttis selle 2023. aasta seisukohavõtus kokku nii: tervislik toitumine on tähtis tervise hoidmiseks ja krooniliste haiguste ennetamiseks, kuid selle kohta, et toitumise muutmine kuumahooge leevendaks, napib tõendust.
- Vallandajate vältimine. Alkoholi, kofeiini, vürtsika toidu ja kuumade jookide vältimist soovitatakse sageli, kuid ühtegi kliinilist uuringut, mis hindaks selle mõju kuumahoogudele, ei ole seltsi andmetel tehtud.
- Kehakaal. Rasvunud naistel on kuumahood uuringutes sagedasemad ja tugevamad. Piiratud tõenduse põhjal võib kaalulangus osal naistel hooge leevendada.
- Liikumine. Uuringute koondtulemustes liikumine kuumahoogude sagedust ei muutnud, kuigi sellel on tervisele muu kasu.
Eesti naised proovivad seda teed sageli ise. Tartu Ülikooli uuringus oli sümptomite leevendamiseks toitumist muutnud, sealhulgas alkoholi ja kohvi vähendanud, 20% ning rohkem liikuma hakanud 31% sümptomitega naistest.
Loobuda neist sammudest ei tasu. Eesti ravijuhend peab iga naise nõustamise osaks soovitusi toitumise ja liikumise kohta ning suitsetamisest ja alkoholist loobumiseks; nõustamise juurde kuuluvad juhendi järgi ka südame-veresoonkonna riskid ja luude tervis.
Mida süüa ja mida vältida, on lahti kirjutatud juhendis toitumine üleminekueas ja menopausis.
Mida pakub apteek ja kus on toidulisandite koht?
Apteegi käsimüügist leiab üleminekuea vaevuste jaoks peamiselt taimseid preparaate ja vitamiine, kuid Eesti ravijuhendi hinnangul on taimsete preparaatide toime võrdne platseebo ehk toimeaineta võrdlusainega.
Eestis on see kõige sagedasem abivahend: Tartu Ülikooli uuringus oli käsimüügipreparaate kasutanud 33% sümptomitega naistest, kolm korda rohkem kui hormoonasendusravi (10%).
Ravijuhend nimetab taimseid preparaate alternatiivide seas juhuks, kui hormoonasendusravi on vastunäidustatud. Selle hinnangus on kolm osa:
- mõned taimsed preparaadid – juhend nimetab soja isoflavoone ja kobar-lursslille – võivad kuumahooge leevendada, kuid toime on võrdne platseeboga;
- preparaatide kvaliteet, puhtus ja koostis ei ole standarditud ega kontrollitud;
- koostoimeid teiste ravimitega ei ole uuritud.
Isoflavoonid on sojas leiduvad fütoöstrogeenid ehk taimsed ühendid, mis seonduvad östrogeeni retseptoritega.
Eesti Arsti 2014. aasta ülevaade on otsekohesem: üksikud uuringud viitavad sojapreparaatide puhul kaebuste leevenemisele, kuid topeltpimedate ehk kõige rangemate võrdlusuuringute alusel on need kasutud. Tupe ja kuseteede vaevuste korral fütoöstrogeenidel ülevaate järgi ravitoimet ei ole.
Põhja-Ameerika menopausiselts ei soovita kuumahoogude raviks ühtegi käsimüügi toidulisandit ega taimset preparaati, sest korralikke uuringuid napib. Kui tahad mõnda siiski proovida, räägi sellest arstile või apteekrile, eriti kui võtad iga päev ravimeid.
Osa naisi eelistab kergemate vaevuste korral alustada hormoonivabast toidulisandist. Menovera Menopause Relief on 12 koostisosaga toidulisand naistele, kes soovivad perimenopausis või menopausis proovida looduslikku lähenemist enne hormoonasendusravi kaalumist; ühes päevases kapslis on muu hulgas 50 mg soja isoflavoone.
Eespool toodud hinnangud käivad ka Menovera kohta: see ei asenda arsti määratud ravi ega luba vaevuste kadumist. Toode on mõeldud täiskasvanud naistele, mitte rasedatele ega imetavatele.
Millal pöörduda üleminekuea vaevustega arsti poole?
Arsti poole tasub pöörduda kohe, kui vaevused segavad und, tööd või suhteid – menstruatsioonide lõppu ei pea ootama. Eesti ravijuhendi järgi kaalutakse hormoonasendusravi juba perimenopausi sümptomite ilmnemisel, kui elukvaliteedi langus kaalub üles raviga kaasnevad riskid.
Kindlasti räägi arstiga, kui:
- vaevused algavad enne 45. eluaastat. Menopausi enne 45. eluaastat nimetab ravijuhend varaseks, munasarjade talitluse lakkamist enne 40. eluaastat enneaegseks munasarjade puudulikkuseks;
- tekib veritsus pärast seda, kui menstruatsiooni ei ole olnud 12 kuud, või muutub veritsus tavalisest palju rohkemaks. Ebaselge põhjusega veritsus on ravijuhendis hormoonasendusravi vastunäidustuste loetelus: enne ravi peab selle põhjus selge olema. Eraldi ülevaade selgitab, milline veritsus on üleminekueas ootuspärane;
- tupekuivus või korduvad kuseteede põletikud segavad sind: tupevaevused ootamisega ei möödu;
- meeleolu on püsivalt madal.
Alati ei tule vaevus üleminekueast. Eesti Arsti ülevaate järgi tuleb enne kuumahoogude üleminekueaga seostamist läbi mõelda teised põhjused: kilpnäärme ületalitlus, allergiline reaktsioon, liigne alkoholitarvitamine ja mõned ravimid, näiteks osa vererõhuravimeid ning rinnavähi ravis kasutatavad tamoksifeen ja aromataasi inhibiitorid. Kui kuumahood algasid pärast uue ravimi kasutuselevõttu, ütle seda arstile.
Abi küsib vähem naisi, kui võiks: Tartu Ülikooli uuringus ei olnud 41% üleminekueas või menopausis naistest sel teemal tervishoiutöötajaga rääkinud. Ravijuhendi autorid märgivad, et Eestis kasutatakse hormoonasendusravi endiselt väga vähe, mistõttu suur osa naisi jääb abita.
Korduma kippuvad küsimused
Kas üleminekuea vaevused on kõigil naistel?
Mõni vaevus on peaaegu kõigil, raskeid on vähematel. Tartu Ülikooli 2024. aasta uuringus ei olnud 1089 üleminekueas või menopausis naisest vaid kümnel ühtegi loetletud sümptomit ning kõige sagedamini märkis üks naine kümme eri sümptomit. Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhendi kokkuvõtte järgi kulgeb üleminekuiga siiski enamasti tõsiste sümptomiteta.
Kui kaua üleminekuea vaevused kestavad?
See sõltub vaevusest. Sagedased kuumahood ja öine higistamine kestsid Ameerika Ühendriikide SWAN-i uuringus kokku mediaanina 7,4 aastat ja jätkusid pärast viimast menstruatsiooni mediaanina 4,5 aastat; pooltel naistest vähem, pooltel kauem. Tupevaevused ajaga ei taandu: Eesti Arsti ülevaate järgi süvenevad need vanusega, mistõttu nende puhul ei ole mõtet oodata.
Mis vahe on üleminekuea vaevustel ja menopausi sümptomitel?
Sisulist vahet ei ole: mõlema väljendiga peetakse silmas samu kaebusi. Erinevus on sõnades. Menopaus tähendab arstide keeles ühte päeva, viimast menstruatsiooni, mida saab Eesti ravijuhendi järgi kindlaks teha alles 12 kuud hiljem. Üleminekuea vaevused algavad varem ja kestavad kauem: perimenopausis, mida juhendi järgi nimetatakse ka klimakteeriumiks või üleminekueaks.
Mida teha, kui hormoonasendusravi tabletid ei sobi?
Räägi sellest arstile: ravi saab kohandada. Eesti ravijuhendi järgi hinnatakse sümptomeid 8–12 nädalat pärast ravi algust ning vajaduse korral muudetakse annust, koostist või manustamisviisi. Östrogeeni saab manustada ka läbi naha plaastri, geeli või pihusena. Kõrvaltoimed, näiteks rindade tundlikkus, iiveldus või peavalu, mööduvad juhendi sõnul enamasti esimeste ravikuudega.
Kas taimsed preparaadid aitavad kõigi üleminekuea vaevuste vastu?
Ei. Eesti ravijuhendi järgi võivad mõned taimsed preparaadid, näiteks soja isoflavoonid ja kobar-lursslill, leevendada kuumahooge, kuid nende toime on võrdne platseeboga. Tupe ja kuseteede vaevuste korral fütoöstrogeenidel ehk taimsetel östrogeenilaadsetel ühenditel Eesti Arsti ülevaate järgi ravitoimet ei ole. Nende vaevuste korral aitab juhendi järgi tuppe manustatav östrogeen, mille määrab arst.
Kokkuvõte
Üleminekuea vaevused ei tule korraga ega kao korraga. Tsükkel hakkab muutuma sageli juba pärast 40. eluaastat, kuumahood ja öine higistamine sagenevad kõige rohkem hilises perimenopausis ja viimase menstruatsiooni järel ning tupevaevused süvenevad aastatega.
Kuumahood enamasti taanduvad, kuid sagedased hood kestavad mediaanina 7,4 aastat; tupekuivus ootamisega ei möödu. Kuumahoogude vastu on ravijuhendi esmavalik hormoonasendusravi, tupe ja kuseteede vaevuste vastu tuppe manustatav östrogeen. Toitumine ja liikumine hoiavad tervist, kuid hoogude ravi need ei asenda; taimsete preparaatide toime on juhendi hinnangul võrdne platseeboga.
Pane kirja, mis sind kõige rohkem segab, ja räägi arstiga. Ootama ei pea, kuni menstruatsioonid lõpevad.
Kui soovid proovida hormoonivaba tuge
Kui tahad üleminekuaastatel proovida ka hormoonivaba toidulisandit, tutvu Menoveraga – 12 koostisosaga toidulisand naistele perimenopausis ja menopausis.
Allikad
- Eesti Naistearstide Selts (2021). Hormoonravi peri- ja postmenopausis. Ravijuhend, versioon 05. https://www.ens.ee/ravijuhendid/gynekoloogia/hormoonravijuhend-peri-ja-postmenopausis/download
- Väli M (2014). Uued seisukohad üleminekuea käsitluses. Eesti Arst 93(4):209–216. https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/11679
- Part K, Laanpere M, Ringmets I, et al. (2025). Eesti naiste tervis 2024: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine. Uurimisaruanne. Tartu Ülikooli naistekliinik ja seksuaaltervise uuringute keskus. https://sisu.ut.ee/wp-content/uploads/sites/4/uurimus-1.pdf
- Dennerstein L, Dudley EC, Hopper JL, Guthrie JR, Burger HG (2000). A prospective population-based study of menopausal symptoms. Obstetrics & Gynecology 96(3):351–358. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10960625/
- Avis NE, Crawford SL, Greendale G, et al. (2015). Duration of menopausal vasomotor symptoms over the menopause transition. JAMA Internal Medicine 175(4):531–539. https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4433164/
- The North American Menopause Society (2023). The 2023 nonhormone therapy position statement of The North American Menopause Society. Menopause 30(6):573–590. https://menopause.org/wp-content/uploads/professional/2023-nonhormone-therapy-position-statement.pdf
See artikkel on informatiivne ega asenda arsti nõu. Kui vaevused on tugevad või ebatavalised, kui pärast menopausi tekib veritsus või kui meeleolu on püsivalt madal, pöördu perearsti või naistearsti poole.