Varajane menopaus ja hiline menopaus: tunnused ja erinevused

Varajane menopaus tähendab menstruatsioonide lõppemist enne 45. eluaastat, samal ajal kui enamikul naistest saabub menopaus alles 45.–55. eluaasta vahel, keskmiselt umbes 51-aastaselt. Kui menstruatsioonid lõpevad juba enne 40. eluaastat, nimetatakse seda enneaegseks menopausiks. See on paljude naiste jaoks ehmatav avastus, sest sageli tuleb see ootamatult ja tõstatab küsimusi viljakuse, tervise ja tuleviku kohta. Selles juhendis vaatame, mis vahe on varajasel, enneaegsel ja hilisel menopausil, millised on tunnused ja põhjused, kuidas seisundit diagnoositakse ning millised on ravivõimalused. Siin keskendume just tavapärasest varem või hiljem saabuvale menopausile, laiema menopausi üldpildi jätame taustaks.

Sisukord

1. Mis on varajane menopaus?
2. Miks varajane menopaus tekib?
3. Millised on varajase menopausi tunnused?
4. Kuidas varajast menopausi diagnoositakse?
5. Mida tähendab varajane menopaus tervisele pikemas plaanis?
6. Kuidas varajast menopausi ravitakse?
7. Mis on hiline menopaus?
8. Kuidas toetada keha varajase menopausi ajal looduslikult?

Mis on varajane menopaus?

Varajane menopaus on menstruatsioonide lõplik lakkamine vanuses 40–44, seega mõni aasta varem kui tavapärane menopaus. Menopaus ise diagnoositakse tagasiulatuvalt: kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 järjestikust kuud, loetakse naine menopausi jõudnuks.

Eesti ja teiste põhjamaade naistel saabub menopaus tavaliselt 45.–55. eluaasta vahel, keskmiselt 51-aastaselt. Seda protsessi juhib östrogeeni — peamise naissuguhormooni — taseme järkjärguline langus, kui munasarjade töö raugeb. Kogu üleminekut ja selle järkjärgulisi faase kirjeldab lähemalt menopausi põhjalik ülevaade ning eraldi artikkel sellest, millal menopaus tavaliselt algab.

Terminid on lihtne segamini ajada, seega tasub need selgelt lahti seletada. Enneaegne menopaus ehk munasarjade enneaegne puudulikkus (inglise keeles premature ovarian insufficiency, POI) tähendab menstruatsioonide lõppemist juba enne 40. eluaastat. Traditsiooniliselt on hinnatud, et enneaegne menopaus puudutab umbes 1% alla 40-aastastest naistest ja varajane menopaus kuni 5% alla 45-aastastest, kuigi uuemad rahvusvahelised ülevaated viitavad sellele, et tegelik esinemissagedus võib olla suuremgi.

Järgnev tabel annab kiire ülevaate sellest, kuidas menopausi vanust liigitatakse.

Menopausile eelnevat üleminekuaega, mil hormoonid kõiguvad ja tsükkel muutub ebaregulaarseks, nimetatakse perimenopausiks. Menopausi eri etappe on põhjalikumalt lahti seletatud artiklis menopausi etapid.

Miks varajane menopaus tekib?

Varajase menopausi taga on kõige sagedamini kas geneetika, mõni haigus või meditsiiniline ravi, mis mõjutab munasarjade tööd. Paljudel naistel jääb täpne põhjus siiski teadmata — sellist spontaanselt tekkivat enneaegset menopausi nimetatakse idiopaatiliseks. Kui menopaus saabub varakult, on abiks teada peamised põhjuste rühmad, sest osa neist on ennetatavad või ravitavad.

Peamised varajase ja enneaegse menopausi põhjused on järgmised:

• Geneetika ja pärilikkus. Kui emal või õel algas menopaus varakult, on tõenäosus suurem ka sinul. Enneaegse menopausi taga võivad olla ka teatud kromosoomi- ja geenimuutused, näiteks Turneri sündroom.
• Autoimmuunhaigused. Keha immuunsüsteem võib rünnata munasarjade kudet, mis esineb sageli koos kilpnäärme- või neerupealiste haigustega.
• Kirurgiline menopaus. Mõlema munasarja eemaldamine lõpetab menstruatsioonid kohe. Ainult emaka eemaldamisel (kui munasarjad jäävad alles) menstruatsioonid küll lõpevad, kuid hormoonide langus toimub järk-järgult.
• Vähiravi. Keemia- ja kiiritusravi vaagnapiirkonnas võivad munasarjade tööd püsivalt kahjustada.
• Elustiil. Suitsetamine on kõige selgemini tõestatud mõjutaja — suitsetajatel algab menopaus keskmiselt kuni kaks aastat varem kui mittesuitsetajatel.

Kui varajase menopausi põhjus on ebaselge, aitab naistearsti tehtud uuring välistada muid seisundeid, näiteks kilpnäärmehaigust, mis võib jäljendada menopausi sümptomeid.

Millised on varajase menopausi tunnused?

Varajase menopausi esimene ja kõige sagedasem tunnus on menstruaaltsükli muutumine — tsükkel muutub ebaregulaarseks, pikemaks või lühemaks, ja veritsus võib olla tavapärasest tugevam või nõrgem. See juhtub seetõttu, et munasarjade hormoonitoodang kõigub, enne kui lõplikult raugeb. Kuna needsamad muutused iseloomustavad ka tavapärast perimenopausi, on neid kahte alguses raske eristada — peamine vihje on vanus, milles need tekivad.

Lisaks tsüklihäiretele on tüüpilised järgmised sümptomid:

• Kuumahood ja öine higistamine — äkiline kuumatunne näos ja ülakehas, sageli koos higistamise ja südamekloppimisega.
• Unehäired — raskused uinumisel või läbi öö magamisel, mida öine higistamine veelgi süvendab.
• Meeleolumuutused — ärrituvus, ärevus ja meeleolulangus. Ühe Eesti naistearsti dr Annemai Märtsoni viidatud andmetel kogeb 42–66% üleminekueas naistest ärevuse või depressiooni tunnuseid ja kuni 40% ka mäluhäireid.
• Tupekuivus ja ebamugavustunne vahekorra ajal, mis tuleneb östrogeeni langusest limaskestades.

Oluline on teada, et kui sul on alla 45 aasta ja märkad neid muutusi, ei tähenda see automaatselt menopausi — sarnaseid sümptomeid võivad põhjustada ka stress, kilpnäärmehaigus või muud tegurid. Kui kahtlustad, et tegu võib olla menopausiga, aitab selgust saada ülevaade sellest, kuidas teada, kas oled menopausis.

Kuidas varajast menopausi diagnoositakse?

Varajast menopausi diagnoositakse vereanalüüside ja menstruatsioonide ajaloo põhjal, mitte üksnes sümptomite järgi. Kuna alla 45-aastasel naisel on menstruatsioonide lakkamine ebatavaline, on täpne diagnoos tähtis — see mõjutab nii ravi kui ka pikaajalist tervisejälgimist. Diagnoosi paneb naistearst, hinnates koos mitut näitajat.

Peamised uuringud on järgmised. FSH ehk folliikuleid stimuleeriv hormoon tõuseb, kui munasarjade töö raugeb, seega korduvalt kõrge FSH-tase viitab menopausile. Samal ajal mõõdetakse östradiooli (östrogeeni peamine vorm), mille tase menopausis langeb. Kuna hormoonid kõiguvad, korratakse analüüse tavaliselt mõne nädala järel. Sageli tehakse ka kilpnäärme analüüsid, et välistada muid põhjuseid. Täpsemalt on erinevad vereanalüüsid lahti seletatud ülevaates menopausi analüüsid.

Kliiniliselt kinnitatakse menopaus siis, kui menstruatsioone pole olnud 12 järjestikust kuud ilma muu selgitava põhjuseta. Nooremate naiste puhul kombineerib arst selle reegli hormoonanalüüsidega, et eristada püsivat menopausi ajutisest tsüklihäirest.

Mida tähendab varajane menopaus tervisele pikemas plaanis?

Varajane menopaus tähendab, et keha jääb ilma östrogeeni kaitsvast toimest mitu aastat varem kui tavapäraselt, mis võib pikas plaanis mõjutada luude, südame ja aju tervist. 2010. aastal ajakirjas Maturitas avaldatud ülevaate kohaselt on varane östrogeeni langus seotud suurema luuhõrenemise ja südame-veresoonkonnahaiguste riskiga. Just seetõttu ei ole varajane menopaus üksnes sümptomite küsimus, vaid ka põhjus jälgida tervist teadlikumalt. Hea uudis on see, et enamikku neist riskidest saab õigeaegse raviga oluliselt vähendada.

Peamised pikaajalised mõjud on järgmised:

• Luuhõrenemine. Östrogeen aitab säilitada luutihedust, seega selle varajane langus suurendab osteoporoosi ehk luude hõrenemise riski. Seost menopausi ja luutervise vahel selgitab lähemalt artikkel menopaus ja osteoporoos.
• Süda ja veresooned. Östrogeenil on veresooni kaitsev toime, mistõttu varajase menopausiga võib kaasneda mõnevõrra kõrgem südame-veresoonkonnahaiguste ja insuldi risk.
• Meeleolu ja mälu. Hormonaalne muutus võib mõjutada keskendumist, mälu ja meeleolu, eriti kui uni on häiritud.
• Viljakus. Varajane menopaus vähendab loomuliku rasestumise võimalust oluliselt, kuigi üksikutel juhtudel võib munasarjade töö ajutiselt taastuda.

Need riskid on põhjus, miks arstid soovitavad varajase menopausi korral tervist aktiivselt toetada — nii ravi kui ka elustiili kaudu.

Kuidas varajast menopausi ravitakse?

Varajase menopausi peamine ravi on hormoonasendusravi (HAR) — östrogeeni ja sageli ka progesterooni asendamine, et korvata munasarjade langenud hormoonitoodang. Erinevalt hilisemas eas alustatud hormoonravist soovitatakse varajase menopausi puhul HAR-i tavaliselt kuni loomuliku menopausi eani, umbes 51. eluaastani. Põhjus on selge: nooremal naisel asendab ravi hormoone, mis tema kehas peaksidki veel olema, ja aitab kaitsta luid ning südant.

Rahvusvahelised juhised, näiteks Suurbritannia NHS-i omad, rõhutavad, et varajase menopausi korral kaaluvad HAR-i kasu tavaliselt üles võimalikud riskid, kuna tegu on nooremate naistega. Ravi vorm valitakse individuaalselt — saadaval on tabletid, plaastrid, geelid ja nahasprei. Otsus HAR-i alustada tuleb alati teha koos arstiga, arvestades tervislikku seisundit ja isiklikke eelistusi. Kõiki ravivõimalusi, näidustusi ja kõrvalmõjusid käsitleb põhjalikumalt ülevaade hormoonasendusravist.

Kõik naised ei saa või ei soovi hormoonravi kasutada. Sel juhul keskendutakse sümptomite leevendamisele elustiili, toitumise ja looduslike toetavate lahenduste kaudu, millest räägime järgmises osas lähemalt.

Mis on hiline menopaus?

Hiline menopaus tähendab menstruatsioonide lõppemist pärast 55. eluaastat, seega mitu aastat hiljem kui keskmiselt. See on tavapärasest harvem ja sageli osalt päritav — kui su emal lõppesid menstruatsioonid hilja, võib sama muster korduda ka sinul. Erinevalt varajasest menopausist ei ole hiline menopaus enamasti murettekitav ja sellel on ka mõningaid eeliseid.

Hilise menopausi peamine eelis on pikem östrogeeni kaitsev toime, mis tähendab keskmiselt paremat luutihedust ja veidi väiksemat südame-veresoonkonnahaiguste riski. Teisalt on pikaajalise östrogeeniga seotud ka mõnevõrra kõrgem östrogeenitundlike vähivormide, näiteks rinna- ja emakavähi risk. Seetõttu on hilise menopausi korral eriti oluline jätkata regulaarsete sõeluuringutega, nagu mammograafia. Kui menstruatsioonid kestavad pärast 55. eluaastat või tekib veritsus pärast menopausi, tasub kindlasti pöörduda naistearsti poole, et välistada muud põhjused.

Kuidas toetada keha varajase menopausi ajal looduslikult?

Keha saab varajase menopausi ajal toetada tasakaalustatud toitumise, regulaarse liikumise ja teatud taimsete toitainete abil, mis täiendavad arstiga kokku lepitud ravi. Elustiili roll on siin suur: regulaarne jõu- ja aeroobne treening toetab luutihedust ja südant, suitsetamisest loobumine aeglustab hormoonide langust ning piisav uni ja stressijuhtimine leevendavad meeleolu- ja unehäireid. Need sammud on kasulikud sõltumata sellest, kas kasutad ka hormoonravi.

Toitumises pakuvad huvi fütoöstrogeenid — taimsed ühendid, mis toimivad kehas nõrga östrogeenina. Kõige paremini uuritud rühm neist on isoflavoonid, mida leidub rohkelt sojas. 2012. aastal avaldati ajakirjas Menopause 19 uuringu meta-analüüs, mis leidis, et soja isoflavoonid vähendasid kuumahoogude sagedust keskmiselt 20,6% ja tugevust 26,2% võrra. Eestis väärib eraldi tähelepanu ka D-vitamiin, sest meie põhjamaine asukoht tähendab, et talvekuudel on suurel osal täiskasvanutest D-vitamiini tase liiga madal — see vitamiin on omakorda oluline luude tervise jaoks.

Naistele, kes soovivad proovida looduslikku tuge enne hormoonravi või selle kõrval, on üks võimalus Menovera Menopause Relief — hormoonivaba toidulisand, mis on mõeldud naistele perimenopausis ja menopausis, kes otsivad teaduspõhist looduslikku alternatiivi enne hormoonasendusravi kaalumist. Menovera koostises on 12 toimeainet, sealhulgas soja isoflavoonid ja D3-vitamiin, mis toetavad hormonaalset tasakaalu ja üldist heaolu üleminekueas. Toidulisand ei asenda arstiga peetavat nõu, kuid võib olla osa laiemast lähenemisest.

Korduma kippuvad küsimused

Kas menopaus võib tulla juba 35-aastaselt?

Jah, kuigi see on harv. Kui menstruatsioonid lõpevad enne 40. eluaastat, nimetatakse seda enneaegseks menopausiks ehk munasarjade enneaegseks puudulikkuseks, ja see puudutab traditsiooniliste hinnangute järgi umbes 1% naistest. Põhjuseks võivad olla geneetilised tegurid, autoimmuunhaigused või vähiravi, kuid sageli jääb põhjus teadmata. Kui oled alla 40 ja menstruatsioonid muutuvad ebaregulaarseks või lõpevad, tasub kindlasti pöörduda naistearsti poole.

Kas varajase menopausi korral saab veel rasestuda?

Varajane menopaus vähendab loomuliku rasestumise võimalust oluliselt, kuid seda ei saa alati täielikult välistada. Enneaegse munasarjade puudulikkuse korral võib munasarjade töö harva ajutiselt taastuda, mistõttu üksikud rasestumised on võimalikud. Kui soovid rasestuda või vastupidi, väldid rasedust, aruta võimalusi naistearstiga — vajadusel saab kaaluda viljakusravi või sobivat rasestumisvastast meetodit.

Kas varajast menopausi saab edasi lükata?

Menopausi enda saabumist ei ole võimalik usaldusväärselt edasi lükata, kuna munasarjade töö raugemine on suuresti geneetiliselt määratud. Küll aga saab elustiiliga mõjutada mõningaid tegureid: suitsetamisest loobumine võib vältida menopausi enneaegset saabumist, kuna suitsetajatel algab menopaus keskmiselt kuni kaks aastat varem. Tervislik toitumine ja regulaarne liikumine ei lükka menopausi edasi, kuid toetavad keha üleminekuajal.

Kas suitsetamine mõjutab menopausi algust?

Jah, suitsetamine on üks selgemini tõestatud varajase menopausi riskitegureid. Uuringud näitavad, et suitsetajatel algab menopaus keskmiselt kuni kaks aastat varem kui mittesuitsetajatel, sest tubaka ühendid kahjustavad munasarjade folliikuleid. Suitsetamisest loobumine on üks väheseid asju, mille abil saab menopausi algust mõjutada, ja see toob kasu ka luude ning südame tervisele.

Mis vahe on varajasel menopausil ja perimenopausil?

Perimenopaus on üleminekuaeg menopausi eel, mil hormoonid kõiguvad ja tsükkel muutub ebaregulaarseks, kuid menstruatsioonid pole veel lõppenud. Varajane menopaus tähendab seevastu, et menstruatsioonid on juba lõplikult lakanud enne 45. eluaastat. Teisisõnu on perimenopaus faas, mille läbivad kõik naised, samal ajal kui varajane menopaus viitab sellele, et kogu protsess saab läbi tavapärasest varem.

Kas hiline menopaus on ohtlik?

Hiline menopaus, mis saabub pärast 55. eluaastat, ei ole enamasti ohtlik ja sellel on isegi eeliseid, näiteks parem luutihedus tänu pikemale östrogeeni toimele. Samas on pikaajalise östrogeeniga seotud veidi kõrgem rinna- ja emakavähi risk, mistõttu on oluline jätkata regulaarsete sõeluuringutega. Kui veritsus tekib pärast menopausi, tuleb alati pöörduda arsti poole.

Kokkuvõte

Varajane menopaus, mis saabub enne 45. eluaastat, ja enneaegne menopaus enne 40. eluaastat erinevad tavapärasest peamiselt aja poolest — sümptomid nagu tsüklihäired, kuumahood ja unehäired on sarnased, kuid varasem östrogeeni langus tähendab, et luude ja südame tervisele tuleb pöörata rohkem tähelepanu. Hiline menopaus pärast 55. eluaastat on seevastu tavapärasest harvem ja üldiselt healoomuline. Kõige tähtsam on teada, et varajase menopausi kahtluse korral aitab naistearsti tehtud diagnoos määrata sobiva ravi ja tervisejälgimise. Kui sümptomid häirivad igapäevaelu, on abi olemas — nii hormoonravi kui ka elustiili ja loodusliku toe kaudu.

Kui otsid teaduspõhist looduslikku tuge menopausi sümptomitele, tutvu Menovera Menopause Reliefiga — hormoonivaba toidulisandiga, mis on loodud toetama naise keha üleminekueas.

See artikkel on informatiivne ega asenda arsti nõu. Kui menstruatsioonid lõpevad enne 45. eluaastat või sümptomid on tugevad, konsulteeri kindlasti günekoloogiga.

Allikad

1. NHS (2022): Early menopause. https://www.nhs.uk/conditions/early-menopause/
2. European Society of Human Reproduction and Embryology (ESHRE): Premature ovarian insufficiency guideline. https://www.eshre.eu/Guidelines-and-Legal/Guidelines/POI
3. Shuster, L. T. jt (2010): Premature menopause or early menopause: long-term health consequences. Maturitas, 65(2), 161–166. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19733988/
4. Taku, K. jt (2012): Extracted or synthesized soybean isoflavones reduce menopausal hot flash frequency and severity. Menopause, 19(7), 776–790. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22433977/
5. Lääne-Tallinna Keskhaigla, dr Annemai Märtson (2023): Naistearst menopausist. https://www.keskhaigla.ee/blogi/naistearst-menopausist-tahtis-on-keskenduda-sellele-mida-saab-uleminekueas-ara-teha-et-pikendada-tervena-elatud-aastaid