Südamekloppimine menopausis on sage ja enamasti healoomuline: SWANi uuringus koges seda umbes pool üleminekueas naistest. Sagedus ei tähenda aga, et iga hoogu võiks tähelepanuta jätta – mõned tunnused vajavad alati kontrolli.
Kui sa seda praegu otsid, on ärevus arusaadav: rindkeres tuksuv süda on sümptom, mida on raske kõrvale lükata. Allpool on kirjas, miks hormonaalne muutus pulssi mõjutab, kui sage see on, millised märgid vajavad arsti ja mis kloppimist päriselt vallandab – ning mis mitte.
Miks süda menopausis kloppima hakkab?
Süda hakkab üleminekueas kiiremini ja ebaühtlasemalt lööma peamiselt närvisüsteemi kaudu. Östrogeen – naise peamine suguhormoon – mõjutab veresoonte laiust ja seda, kui kergesti käivitub sümpaatiline närvisüsteem – keha see osa, mis valmistab pingeolukorraks ette. Kui hormoonitase kõigub, muutub see süsteem tundlikumaks.
Sealt tulebki tunne, mida naised kirjeldavad kolmel viisil:
- süda lööb korraks vahele ja siis tugevamalt
- pulss kiireneb ilma pingutuseta, sageli paigal istudes
- rinnus on lühike laperdav tunne, mis kestab paar sekundit
Kõige sagedamini käib südamekloppimine koos kuumahooga. Hoo ajal laienevad nahaveresooned kiiresti ja süda peab vererõhku hoides sagedamini lööma – nii tekib pekslemine mõne sekundiga ja taandub koos hooga.
Mure ise on põhjendatud. Ameerika Südameassotsiatsiooni 2020. aasta seisukohavõtt ajakirjas Circulation rõhutab, et üleminekuiga toob kaasa tegelikud muutused vererõhus, veresoonte seisundis ja vererasvades. Sealsamas on kirjas, et vasomotoorsed sümptomid ehk kuumahood ja öine higistamine puudutavad 80% keskealistest naistest ning on seotud varjatud ateroskleroosiga.
Küsimus „kas see on ikka süda?“ ei ole liigne mure – see on õige küsimus. Enamikul naistest on vastus rahustav, aga selleni jõuab ainult küsides.
Kloppimine käib sageli koos päevase kurnatusega ja miks selles eluetapis energia kaob, on kirjas ülevaates menopausiaegne väsimus. Millal üleminekuiga algab ning millised on menopausi etapid ja kulg, on lahti kirjutatud eraldi.
Kui sage südamekloppimine menopausis on?
Umbes pooltel naistel. Kõige suurema pildi annab SWAN – Ameerika Ühendriikide pikaajaline uuring, mis jälgis 3 276 keskealist naist läbi kogu üleminekuea. Ajakirjas Menopause 2023. aastal avaldatud analüüs jagas naised kloppimise mustri järgi kolme rühma:
- 15,9% – suur tõenäosus, hood sagedased perimenopausist varase postmenopausini ehk esimeste aastateni pärast viimast menstruatsiooni
- 34,3% – mõõdukas tõenäosus samas ajaaknas
- 49,8% – hooge praktiliselt ei esinenud
Mõlemas esimeses rühmas taandus südamekloppimine hilisemas postmenopausis. Enamikul naistest ei ole seega tegemist püsiva seisundiga, vaid ühe eluetapiga.
Sama uuring küsis ka seda, mida enamik lugejaid tegelikult teada tahab.
Kloppimise muster ei olnud seotud unearterite ateroskleroosiga ega arterite jäikusega – kahe kõige levinuma varjatud veresoonkonnahaiguse näitajaga (SWAN, 2023).
Ühe piiranguga tuleb siin arvestada: uuring mõõtis veresoonte seisundit, mitte südame rütmi. See rahustab ühe küsimuse osas, kuid teise kohta ei ütle midagi – tugevad või korduvad hood vajavad ikkagi uuringut.
Kõige sagedasema kloppimisega rühma iseloomustas hoopis midagi muud: varasem perimenopausi algus, kuumahood, halvem uni, kõrgem pingetase ja meeleolulangus. Kloppimine käib seega tihedamalt käsikäes pinge ja unega kui südamehaigustega. Kuidas sisemine pinge ja kehalised sümptomid teineteist toidavad, on lahti kirjutatud ülevaates menopaus ja ärevus.
Millal südamekloppimine ei tule hormoonidest?
Sagedamini, kui arvata oskaks. Üleminekuiga langeb kokku eaga, mil mitu muud kloppimise põhjust muutub tavaliseks – ja need on enamasti lihtsate uuringutega leitavad. Ühendkuningriigi riikliku tervishoiuteenistuse (NHS) patsiendijuhend loetleb sagedasemad:
- kilpnäärme ületalitlus, mis kiirendab pulssi ka puhkeolekus
- rauavaegusaneemia, mida perimenopausi tugevam veritsus soodustab
- ravimid – astmainhalaatorid, kilpnäärmehormoon, ninalimaskesta turset vähendavad preparaadid
- südame rütmihäired, näiteks kodade virvendusarütmia
- südameklapi rikked
Kutsu kiirabi, kui kloppimine ei lõpe ja sellega kaasneb valu rinnus, õhupuudus või minestustunne. Pöördu perearsti poole, kui hood korduvad, sagenevad, kestavad kauem kui paar minutit või kui lähisugulastel on olnud südamehaigusi. Sama juhend rõhutab ka seda, et südamekloppimine on tavaline ega ole enamasti märk millestki tõsisest.
Vastuvõtul tasub teada kahte uuringut. EKG näitab rütmi ainult selle tegemise hetkel; kui hood on lühikesed ja juhuslikud, jääb sellest väheks ning vaja on Holteri monitooringut, mis salvestab rütmi ööpäeva või mitme päeva jooksul. Verepilt ja TSH aitavad välistada aneemia ja kilpnäärme ületalitluse.
Kui kloppimisega käib kaasas peapööritus, tasub lugeda ka artiklit menopausiaegne pearinglus – need kaks tulevad sageli koos ja neil on osaliselt sama põhjus.
Mis südamekloppimist päriselt vallandab?
Kõige levinum nõuanne on „väldi kohvi ja alkoholi“. Juhuslikustatud uuringud neid kahte ühtmoodi ei kohtle.
Kohvi kohta on olemas otsene katse. CRAVE-uuringus (New England Journal of Medicine, 2023) kandis 100 täiskasvanut kaks nädalat EKG-salvestit ja sai igal hommikul sõnumi, kas sel päeval kohvi juua või mitte. Kodade enneaegseid lööke – neid lisalööke, mida rinnus tuntakse – oli kohvipäevadel 58 ja kohvivabadel päevadel 53. Erinevus ei olnud statistiliselt oluline (suhtarv 1,09; 95% usaldusvahemik 0,98–1,20).
Alkoholi kohta on tulemus vastupidine. Austraalia uuringus (New England Journal of Medicine, 2020) jagati 140 kodade virvendusarütmiaga inimest kahte rühma: pooled loobusid kuueks kuuks alkoholist, pooled jätkasid tavapäraselt.
Karskusrühmas kordus arütmia kuue kuuga 53%-l, tavapäraselt joonud rühmas 73%-l.
Uuring tehti inimestel, kellel oli rütmihäire juba diagnoositud, nii et tulemust ei saa üks ühele tavalisele kloppimisele üle kanda. Alkoholi ja südame rütmi seos on sellega siiski kõige selgemalt näidatud.
| Vallandaja | Mida tõendid näitavad | Praktiline järeldus |
|---|---|---|
| Kohv | Ei suurenda kodade enneaegseid lööke; suurendab vatsakeste omi ja lühendab und 36 minuti võrra | Hommikune kohv on enamasti korras, õhtune mitte |
| Alkohol | Diagnoositud arütmiaga inimestel vähendas karskus kordumist kuue kuuga 73%-lt 53%-le | Tugevaima tõendusega üksik muudatus |
| Unepuudus | Katkendlik uni hoiab sümpaatilise närvisüsteemi öö läbi kõrgendatud valmiduses | Tegele unega, mitte ainult sümptomiga |
Kolmas rida on siin kõige olulisem. Sama kohviuuring näitas, et kohvipäevadel magasid osalejad 36 minutit vähem – nii mõjub kohv südamekloppimisele pigem une kaudu kui otse. Miks öö selles eluetapis katkeb, on lahti kirjutatud artiklis menopaus ja unetus.
Mida saab menopausiaegse südamekloppimise korral ise teha?
Kõige kasulikum üksik samm on kirja panna, mis täpselt juhtus. Lühikese hoo kohta teeb arst otsuse peaaegu ainult sinu kirjelduse põhjal, sest vastuvõtul on rütm tavaliselt juba normis.
- Pea nädala jooksul märkmikku: kellaaeg, kestus, mis eelnes, kas kaasnes pearinglus või õhupuudus.
- Loe pulssi hoo ajal randmelt või nutikellalt – ühtlane kiire pulss ja ebaühtlane pulss tähendavad arsti jaoks eri asju.
- Nihuta alkohol ja kohv varasemaks ning vaata kahe nädala pärast, kas miski muutus.
- Hoia ärkamisaeg ühtlasena, ka nädalavahetusel – une poolel on see kõige suurema mõjuga harjumus.
Toidulisandi roll on siin kitsas ja see tasub kohe välja öelda: ükski toidulisand ei ravi rütmihäiret ega asenda südameuuringut.
Menovera Menopause Relief on 12 koostisosaga toidulisand naistele, kes soovivad proovida looduslikku lähenemist enne hormoonasendusravi kaalumist. Arsti määratud östrogeeni või östrogeeni ja progesterooni sisaldavat ravi see ei asenda. Hormoonivaba tugi tähendab siin täpselt seda: valemis ei ole hormoone.
Valemis on sidrunmeliss ja ashwagandha, mis toetavad rahulikumat und ja stressitaluvust – kahte tegurit, mis SWANi uuringus iseloomustasid just kõige sagedasema kloppimisega rühma.
Südameteemalise artikli juures tasub aus olla ka ühes teises asjas. Valem sisaldab lagritsajuurt, mille toimeaine glütsürrisiin võib suurtes kogustes tõsta vererõhku ja häirida kaaliumitasakaalu. Briti Südamefond (British Heart Foundation) soovitab lagritsat piirata neil, kellel on kõrge vererõhk või südame-veresoonkonnahaigus.
Valemis on ka angelikat, mis võib mõjutada verd vedeldavaid ravimeid. Seega: kui sul on diagnoositud rütmihäire või kõrge vererõhk või kui kasutad antikoagulanti, aruta toidulisandi kasutamist enne raviarstiga.
Korduma kippuvad küsimused
Miks süda kloppib just öösel?
Öösel on kaks põhjust korraga. Kuumahoog ja öine higistamine äratavad keha lühiajaliselt üles ning pulss tõuseb koos hooga. Lisaks on lamades ja vaikuses oma südamelööke paremini kuulda kui päeval askeldades, nii et sama tugev hoog tundub öösel ehmatavam. Enamasti möödub see mõne minutiga. Kui hoog äratab sind korduvalt või sellega kaasneb õhupuudus, räägi sellest perearstiga.
Kas hormoonasendusravi aitab südamekloppimise vastu?
Kaudselt sageli küll, kuid selle näidustusega seda ei määrata. Hormoonasendusravi vähendab kuumahoogusid ja öist higistamist, mis on kloppimise kõige sagedasemad kaaslased, ja koos hoogudega taandub sageli ka pekslemine. Otsuse teeb arst, kaaludes sümptomeid, vanust ja terviselugu tervikuna – kloppimine üksinda ei ole põhjus ravi alustada.
Kas magneesium aitab südamekloppimise vastu?
Magneesiumi soovitatakse selleks sageli, kuid tõendus on nõrk: uuringud on väikesed ja tulemused ebaühtlased. Vaeguse korral on magneesiumi korvamine mõistlik, ent enamikul tasakaalustatult toituvatel inimestel vaegust ei ole. Rohkem annab verepildi ja kilpnäärme kontrollimine, sest need kaks on mõõdetavad ja ravitavad põhjused.
Kui kaua menopausiaegne südamekloppimine kestab?
SWANi uuringu järgi on hood kõige sagedasemad perimenopausist esimeste postmenopausi aastateni ja taanduvad seejärel enamikul naistest. Üksik hoog kestab tavaliselt sekundeid kuni paar minutit. Kui hood kestavad kauem, sagenevad aja jooksul või ei taandu koos kuumahoogude vaibumisega, ei ole põhjus tõenäoliselt enam hormoonides ja tasub teha vereanalüüs.
Kas südamekloppimine võib olla infarkti märk?
Üksinda peaaegu mitte kunagi. Infarkt annab endast märku eelkõige surve või valuna rinnus, mis võib kiirguda õlga, lõuga või selga, koos õhupuuduse, külma higi või iiveldusega – ja naistel võivad need tunnused olla vähem tüüpilised kui meestel. Kui kloppimisega kaasneb valu rinnus või õhupuudus, kutsu kiirabi ja ära oota.
Kokkuvõte
Südamekloppimine on üleminekuea sagedane ja enamasti healoomuline sümptom: SWANi uuringus kuulus umbes pool naistest kahte sagedasema kloppimisega rühma ja hood taandusid hilisemas postmenopausis. Sama uuring ei leidnud seost kloppimise mustri ja varjatud veresoonkonnahaiguse vahel.
Kolm asja tasub kaasa võtta. Esiteks: hood käivad kõige sagedamini koos kuumahoogude, katkendliku une ja pingega – tegele nendega, mitte ainult sümptomiga. Teiseks: alkoholil on südame rütmile tõenduspõhine mõju, kohvil otsest mõju ei ole, kuid see lühendab und.
Kolmandaks: valu rinnus, õhupuudus või minestustunne ei ole midagi, mida üleminekuea arvele kirjutada. Kui otsid üleminekuea sümptomitele igapäevast hormoonivaba tuge, tutvu Menoveraga.
Allikad
- Carpenter JS, Cortés YI, Tisdale JE jt (2023): Palpitations across the menopause transition in SWAN: trajectories, characteristics, and associations with subclinical cardiovascular disease. Menopause, 30(1):18–27. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36256921/
- El Khoudary SR, Aggarwal B, Beckie TM jt (2020): Menopause Transition and Cardiovascular Disease Risk: Implications for Timing of Early Prevention. A Scientific Statement From the American Heart Association. Circulation, 142(25):e506–e532. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33251828/
- NHS: Heart palpitations and ectopic beats. https://www.nhs.uk/conditions/heart-palpitations/
- Marcus GM, Rosenthal DG, Nah G jt (2023): Acute Effects of Coffee Consumption on Health among Ambulatory Adults (CRAVE). New England Journal of Medicine, 388:1092–1100. https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2204737
- Voskoboinik A, Kalman JM, De Silva A jt (2020): Alcohol Abstinence in Drinkers with Atrial Fibrillation. New England Journal of Medicine, 382:20–28. https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1817591
- British Heart Foundation: Liquorice and blood pressure. https://www.bhf.org.uk/informationsupport/heart-matters-magazine/nutrition/ask-the-expert/liquorice
See artikkel on informatiivne ega asenda arsti nõu. Kui südamekloppimine kordub, süveneb või sellega kaasneb valu rinnus, õhupuudus või minestustunne, pöördu arsti poole või kutsu kiirabi.