Menopaus ja libiido: miks seksiisu väheneb ja mis tegelikult aitab

Menopaus ja libiido on seotud, kuid östradiooli tase on soovi mõjutajana alles neljandal kohal. Melbourne'i naiste keskea-uuringu mudelis ennustasid naise seksuaalset reaktsiooni tugevamini varasem seksuaalelu, partneri kaotus või lisandumine ning tunded partneri vastu.

Paljud naised muretsevad selle pärast vaikides ja arvavad, et probleem on ainult neil. Allpool on kirjas, kui palju soov keskmiselt langeb, miks „libiido langus“ tähendab tegelikult kolme eri probleemi, mida testosterooni kohta teatakse ja mis aitab siis, kui hormoonid ei ole peamine põhjus.

Kui palju libiido menopausis tegelikult langeb?

Üleminekuea alguses on madal seksuaalne funktsioon 42 protsendil naistest, hilises üleminekus juba 88 protsendil. Need numbrid pärinevad Melbourne'i naiste keskea-uuringust, mille tulemused võttis kokku ajakirjas The American Journal of Medicine 2005. aastal avaldatud ülevaade.

Sama ülevaade lisab teise numbri, mis muudab pildi täielikult: uuringu 11. aastaks oli muutusest oluliselt häiritud vaid 17% naistest, kes olid siis 57–67-aastased.

Muutus on seega peaaegu üldine. Häiriv on see vähestele. Kannatus, mitte langus ise, on see, mis eristab elu loomulikku muutust probleemist, mis vajab lahendust.

Sama muster kordub rahvastikuküsitlustes. USA PRESIDE-uuringus, kus vastas 31 531 naist, teatas madalast seksuaalsest soovist 37,7%, kuid diagnoositava soovihäire kriteeriumidele – madal soov koos isikliku kannatusega – vastas ligikaudu 10%. Andmed on kokku võetud naiste seksuaaltervise uuringute rahvusvahelise seltsi (ISSWSH) 2018. aasta ravijuhendis ajakirjas Mayo Clinic Proceedings.

Ajastus on üllatavalt täpne. SWAN-uuring (Study of Women's Health Across the Nation) leidis, et seksuaalse funktsiooni langus on kõige järsem ligikaudu 20 kuud enne viimast menstruatsiooni ja kestab umbes aasta pärast seda. Kui tahad aru saada, kus sa sellel ajajoonel asud, aitab menopausi etappide ja kulu ülevaade.

Miks seksiisu väheneb, kui hormoonid ei ole kogu lugu?

Seksuaalne soov keskeas sõltub korraga bioloogiast, suhtest ja vaimsest seisundist – ja statistilises mudelis kaalub suhe hormoone üles. Lorraine Dennersteini ja kolleegide 2005. aastal ajakirjas Fertility and Sterility avaldatud analüüs jälgis 336 naist kaheksa aastat ja modelleeris, mis nende seksuaalset reaktsiooni ennustab.

Mudel selgitas 65% varieeruvusest ja järjestas mõjutajad tähtsuse järjekorras:

1. Varasem seksuaalelu tase enne üleminekut
2. Partneri kaotus või uue partneri lisandumine
3. Tunded partneri vastu
4. Östradiooli tase

Östradiool on östrogeeni peamine vorm viljakas eas. Östrogeen on naissuguhormoon, mis muu hulgas hoiab tupe limaskesta niiske ja elastse.

Hormoon ei kadunud mudelist – see on tõeline mõjutaja, eriti niiskuse ja valu poolel. Aga see on neljas, mitte esimene, ja see selgitab, miks ainult hormoonidele keskenduv lahendus jätab enamiku naistest pettuma.

Füüsilisel poolel on kõige sagedasem takistus tupekuivus, mis muudab vahekorra ebamugavaks, ning väsimus, mis tuleb katkendlikust unest. Vaimsel poolel loevad kõige rohkem uni ja meeleolu: SWAN-uuringu järgi seostuvad soov, erutus ja emotsionaalne rahulolu tihedamalt vanuse, üldise tervise, depressiivsete sümptomite ja ärevusega üleminekueas kui hormoonitasemetega.

Kolm eri probleemi ühe nime all: soov, erutus ja valu

„Libiido langus“ katab tegelikult kolme eri probleemi, millel on erinevad põhjused ja erinevad lahendused.

• Soov. Tahtmine lähedusega alustada. Siin loevad kõige rohkem uni, meeleolu, stress ja suhe.
• Erutus ja niiskus. Keha füüsiline reaktsioon. Siin on östrogeeni langus otsene põhjus.
• Valu. Vahekorraga kaasnev valu. See on eraldi meditsiiniline probleem, mitte soovi puudumine.

Kaks viimast kuuluvad seisundi alla, mille nimi on menopausi urogenitaalne sündroom – tupe ja kuseteede limaskestade õhenemine östrogeeni languse tõttu. Põhja-Ameerika menopausiseltsi 2020. aasta seisukoha järgi puudutab see 27–84% naistest postmenopausis – ajal, mis algab aasta pärast viimast menstruatsiooni.

Erinevalt kuumahoogudest, mis aja jooksul tavaliselt taanduvad, süveneb urogenitaalne sündroom ilma ravita edasi.

See on ainus osa loost, kus ootamine teeb olukorra kindlasti halvemaks. Sama seisukoht viitab EMPOWER-küsitlusele: 1858 sümptomitega naisest ei olnud ligi kolmveerand oma vaevustest ühelegi tervishoiutöötajale rääkinud ja pooled ei olnud kasutanud ühtegi ravi.

Kui vahekord on valus või ebamugav, ei ole esimene küsimus „kuhu kadus soov“, vaid „mis teeb haiget“. Praktilised sammud on kokku võetud eraldi: tupekuivuse leevendamine.

Kas testosteroon või hormoonasendusravi aitab?

Testosterooni ainus tõenduspõhine näidustus naistel on menopausijärgne diagnoositud soovihäire – kõigeks muuks seda ei soovitata. Nii sõnastasid selle maailma juhtivad menopausi- ja endokrinoloogiaseltsid 2019. aasta ühisseisukohas (Davis jt, The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism).

Seisukoha kolm praktilist punkti:

• Näidustus on kitsas. Ainus tõenduspõhine kasutus on hüpoaktiivne seksuaalse soovi häire postmenopausis naistel – madal soov, mis põhjustab isiklikku kannatust.
• Vereanalüüs ei diagnoosi seda. Ükski testosterooni piirväärtus veres ei erista naisi, kellel on seksuaalfunktsiooni häire, nendest, kellel seda ei ole.
• Muudel põhjustel ei soovitata. Mälu, meeleolu, üldise enesetunde, lihasjõu ega luutiheduse pärast testosterooni määrata ei tohiks.

Seisukoht rõhutab ka, et naistele mõeldud heakskiidetud testosteroonipreparaate on maailmas endiselt liiga vähe. See tähendab, et ravi käib sageli meestele mõeldud preparaadi väiksema annusega ja peab toimuma arsti järelevalve all.

Hormoonasendusravi mõjub neile kolmele probleemile erinevalt. See on arsti määratud östrogeen, sageli koos progestageeniga.

Paikne tupeöstrogeen leevendab kuivust ja valu ning imendub vereringesse minimaalselt: menopausiseltsi 2020. aasta seisukoha järgi püsib östradiooli tase veres enamiku preparaatidega postmenopausi vahemikus. Süsteemne ravi mõjub laiemalt, aga soovi ennast see automaatselt tagasi ei too.

Mis aitab siis, kui hormoonid ei ole peamine põhjus?

Kui valu ja kuivus on kõrvaldatud, on kõige tugevamad hoovad uni, meeleolu, suhtlus partneriga ja ootuste ümberseadmine.

Alusta kõige lihtsamast: libesti ja niisutaja

Menopausiseltsi 2020. aasta seisukoht soovitab esmavalikuna käsimüügis olevaid vahendeid: libestit vahekorra ajal ja pikatoimelist tupe niisutajat regulaarselt, tavaliselt kaks kuni kolm korda nädalas, sõltumata vahekorra ajastusest. Need ei ole hormoonid ega vaja retsepti.

Kas regulaarne seks hoiab libiido alles?

Ei – „kasuta või kaota“ arusaam on ümber lükatud. SWAN-uuringu ülevaate järgi ei kaitse seksuaalse aktiivsuse sagedus ise hilisema languse eest. Küll aga viitasid samad andmed, et libestite ja niisutajate kasutamine juba perimenopausi ajal vähendab hilisemat häiret.

Tegele une ja meeleoluga, mitte ainult sooviga

Kui uni on katkendlik ja meeleolu madal, ei ole soovi puudumine iseseisev probleem, vaid tagajärg. Une ja meeleolu kordaseadmine annab siin sageli rohkem kui ükski otseselt libiidole suunatud lahendus.

Kui otsid teadlikult hormoonivaba lähenemist, on see teema eraldi lahti kirjutatud: hormoonivaba menopausi tugi.

Toidulisandite roll on siin piiratud ja aus vastus on parem kui lubadus. Ükski toidulisand ei tõsta seksuaalset soovi otse ega asenda kuivuse või valu ravi. Küll aga saab toetada seda, mis soovile eelneb: und, stressitaluvust ja üldist enesetunnet. Menovera Menopause Relief on hormoonivaba, 12 koostisosaga toidulisand naistele, kes tahavad proovida loodusliku toe teed enne hormoonasendusravi kaalumist.

Korduma kippuvad küsimused

Kas libiido tuleb pärast menopausi tagasi?

Sageli jah, kuigi harva täpselt endisel kujul. Melbourne'i keskea-uuringu 11. aastaks oli muutusest oluliselt häiritud vaid 17% naistest, kes olid siis 57–67-aastased – enamik oli kas kohanenud või leidnud uue tasakaalu. Kuivus ja valu seevastu ise ei parane: neid tuleb ravida, muidu need süvenevad.

Kas menopaus võtab seksiisu kõigil naistel ära?

Ei. Muutus on sage, aga suund ei ole kõigil sama: osal naistest soov väheneb, osal jääb samaks ja osal isegi kasvab, sageli siis, kui rasestumishirm kaob. USA PRESIDE-uuringus teatas madalast soovist 37,7% naistest, mis tähendab, et enamik seda ei teatanud.

Miks on seks menopausis valus ja mida sellega teha?

Valu tuleb enamasti tupe limaskesta õhenemisest ja kuivusest, mitte soovi puudumisest. Esmavalik on käsimüügis olev libesti vahekorra ajal ja pikatoimeline tupe niisutaja paar korda nädalas. Kui sellest ei piisa, aitab arsti määratud paikne tupeöstrogeen, mis imendub vereringesse minimaalselt. Valuga ei tasu harjuda: ravimata see süveneb.

Kuidas partneriga seksiisu langusest rääkida?

Kõige lihtsam on alustada faktist, mitte tundest: „mul on füüsiliselt valus“ või „mul on väsimus, mitte huvipuudus“ annab partnerile midagi, millega arvestada. Uuringud järjestavad tunded partneri vastu soovi ennustajana kolmandaks, nii et vestlus ei ole kõrvaline, vaid üks tugevamaid hoobasid. Vaata ka, kuidas partnerit menopausi ajal toetada.

Kas toidulisandid tõstavad seksiisu?

Otsest tõendust selle kohta ei ole ja ükski toidulisand ei asenda kuivuse või valu ravi. Toidulisand saab toetada seda, mis libiidole eelneb: und, stressitaluvust ja üldist enesetunnet. Kui kasutad retseptiravimeid või ravid mõnda haigust, aruta iga toidulisandi kasutamist enne raviarstiga.

Kokkuvõte

Menopaus ja libiido on seotud, aga seos ei ole nii lihtne, nagu „hormoonid langesid, seepärast kadus soov“. Pikaajalistes uuringutes ennustavad soovi kõige tugevamalt varasem seksuaalelu, partneri olemasolu ja tunded partneri vastu; östradiool tuleb neljandana.

Muutus ise on peaaegu üldine – hilises üleminekus on madal seksuaalne funktsioon 88 protsendil naistest – aga oluliselt häiritud on neist väike osa. Kõige praktilisem samm on eristada kolme asja: soov, erutus ja valu. Valu ja kuivus vajavad ravi ja süvenevad ilma selleta. Soov reageerib unele, meeleolule ja suhtele.

Kui otsid looduslikku tuge menopausi sümptomitele, tutvu Menoveraga – hormoonivaba, 12 koostisosaga toidulisand naistele üleminekueas ja menopausis.

Allikad

1. Dennerstein L, Lehert P, Burger H (2005): The relative effects of hormones and relationship factors on sexual function of women through the natural menopausal transition. Fertility and Sterility 84(1):174–180. https://www.fertstert.org/article/S0015-0282(05)00602-3/fulltext
2. The American Journal of Medicine (2005): Sexuality. Melbourne'i naiste keskea-uuringu tulemused seksuaalfunktsiooni languse ja häirituse kohta. https://www.amjmed.com/article/S0002-9343(05)00890-9/fulltext
3. Study of Women's Health Across the Nation (SWAN): Gynecologic & Sexual Health During the Menopause Transition. https://www.swanstudy.org/womens-health-info/gynecologic-sexual-health-during-the-menopause-transition/
4. Clayton AH, Goldstein I, Kim NN jt (2018): The ISSWSH Process of Care for Management of Hypoactive Sexual Desire Disorder in Women. Mayo Clinic Proceedings 93(4):467–487. https://www.mayoclinicproceedings.org/article/S0025-6196(17)30799-1/fulltext
5. Davis SR jt (2019): Global Consensus Position Statement on the Use of Testosterone Therapy for Women. The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism 104(10):4660–4666. https://academic.oup.com/jcem/article/104/10/4660/5556103
6. Faubion SS jt (2020): The 2020 genitourinary syndrome of menopause position statement of The North American Menopause Society. Menopause 27(9):976–992. https://www.isswsh.org/images/content/2020-NAMS-GSM-Paper.pdf

See artikkel on informatiivne ja ei asenda arsti nõu. Kui vahekord on valus, veritsus on ebatavaline või sümptomid häirivad igapäevaelu, pöördu günekoloogi poole.